Koos koeraga jooksma? Nõuanded, mida igal spordisõbrast koeraomanikul lugeda tasub
Kutsikad on suured energiapommid, keda pikamaajooksule siiski kaasa võtta ei tasu, sest pikkade distantside läbimine ei ole neile kasulik. Kutsika luustik alles kasvab ja areneb ning pikamaajooksul tekkiv pinge ja väsimus võivad põhjustada vigastusi, mis mõningal juhul võivad olla isegi püsivad.
Üldjoontes võib jooksma minnes koera kaasa võtmise peale mõelda siis, kui loom on vähemalt 9-12 kuu vanune. Siinkohal tuleb aga arvestada sellega, et mida suuremat tõugu on koer, seda aeglasemalt ta areneb. Seetõttu tasuks eelnevalt konsulteerida loomaarstiga, kes teeb kindlaks, kas kutsika luustik on jooksmiseks piisavalt arenenud.
Tegelikult pole üldse oluline, kui vana koer on, igal juhul tasub enne jooksma minekut pidada nõu loomaarstiga, kes oskab välja selgitada mõned väiksemad terviseprobleemid, mis omanikul võivad märkamatuks jääda, ent mis sporditegemisel võivad ilmneda. Pea meeles, et sinu koer ei pruugi välja näidata mingeid haiguse märke enne kui haigus agressiivsemalt avaldub.
Kõik koerad ei ole loodud selleks, et omaniku kõrval rihma otsas joostes pikki distantse läbida. Näiteks mõnele koerale võib jalutamine palju rohkem meeldida, sest siis ta saab samal ajal erinevaid lõhnu nuusutada ja see huvitab teda palju rohkem, kui keel suust väljas peremehega kiiret sammu pidada.
Samuti on koeri, kellele kestvusjooks lihtsalt ei sobi. Nemad armastavad läbida hoopis lühemaid distantse. Üldiselt ei ole soovitatav kaasata pikamaajooksu lühikeste ninadega koeri nagu nagu buldogid ja mopsid. Nende koeratõugude esindajate organism kipub kergesti ülekuumenema, sest nad ei suuda end hästi jahutada. Isegi siis, kui õues on parajalt jahe, tasuks jooksma minnes nöbininalised lemmikud koju jätta.
Kindlasti peaks enne jooksma minekut kindlaks tegema, et koer oskab käituda. Koer peaks oskama jalutada ka lõdvema rihma otsas ja mitte iga vastutulevat inimest või looma nähes "pead kaotama". Ole kindel, et sinu koer teab põhikäsklusi ja ei käitu ründavalt ega agressiivselt.
Juhul, kui koerale jooksmine meeldib, tasub siiski alustada järk-järgult, suurendades tempot ja pikendades distantsi. Esimesel jooksupäeval ei maksaks valida väga pikka teekonda ning joosta võiks 10 minuti kaupa aeglases või mõõdukas tempos, seejuures jälgides tähelepanelikult kuidas koer tempo lisamisele reageerib.
Kui koer jooksmist naudib, siis võib iga päev pikendada jooksu 5-10 minuti võrra. Juhul, kui koer joostes tempot aeglustab või kipub lonkama, siis on aeg jooksmine ära lõpetada ja koju jalutada. Kui koer aga väsimuse märke ei näita, võib vaikselt kiirust lisada. Kui sa kahtled, kuidas jooksmine sinu koerale mõjuda võib, siis tuleks valida lühemad distantsid ja väiksem jooksukiirus kuni koer tempo ja distantsiga harjub.
Võimalusel hoia käepärast veepudel, sest koer vajab jahutust isegi rohkem kui inimene.
Kuna koer ei saa enda jahutamisega päris hästi hakkama, siis liiga sooja ilma korral on targem jooksulembene neljajalgne hoopis koju jätta. Kui koeral on märgata kuumarabanduse või ülekuumenemise sümptomeid, tuleb ta kiiresti arsti juurde viia. Kindlasti tasuks vältida jooksmist kuumal asfaltil, sest koeral jalad on tulise pinnakatte ees täiesti kaitsetud.
Alati arvesta ka teiste jooksjatega ja hoia koera rihma otsas.
Allikas: About.com
