Koertel esineb ebatiinust üsna sageli. Loomaomanikku võib see ehmatada, sest pealtnäha oleks nagu tegemist päris tiinusega. Mõni koer isegi imiteerib sünnitust, rääkimata sellest, et tal tekib piima.
Mõni muutub oma mänguasjade vastu eriti hellaks ja tassib neid “kutsikaid”, milleks ta võib pidada ka teleripulte või mobiiltelefone, oma pessa.
Ebatiinus on emase mittetiine koera normaalne füsioloogiline seisund, mille puhul ta käitub nii, nagu võiks peagi oodata kutsikaid. Seisundit mõjutab hormoonide kontsentratsioon veres, see omakorda kaasneb normaalse sigimistsükliga. Loomaomanikud võivad segadusse sattuda. Tegelikult peakski sellisel puhul alati kõigepealt kindlaks tegema, ega koer tõesti tiine ole.
Ebatiinus võib ilmneda pärast inna- ehk jooksuaega. Ühtäkki käitub koer nii, nagu ta olekski tiine, piimanäärmetesse tekib piim ja koer hakkab oma mängukutsikate eest hoolitsema.
Sagedamini juhtub, et pärast jooksuaega on koeraga kõik korras, aga 45–60 päeva hiljem tekivad ebatiinuse tunnused.
Ebatiinuse tunnused varieeruvad suuresti. Mõne emase koera jaoks on see aeg väga koormav. Kui igale jooksuajale järgneb pikk ja vaevarikas ebatiinus, siis tuleks lemmiku heaolu huvides loomaarstiga nõu pidada. Probleemi saab täielikult kõrvaldada steriliseerimisoperatsiooniga, millega eemaldatakse emakas ja munasarjad.
Ravimid, mida kasutatakse ebatiinuse katkestamiseks ja piimaerituse pärssimiseks, on ohutud ja tõhusad, kuid kallid.
Tasub teada, et kilpnäärme alatalitlus ja maksahaigused võivad ebatiinust pikendada. Siis kestab see ebaharilikult kaua, isegi kuni kaheksa nädalat. Ravi vajalikkuse üle peaks loomaarstiga nõu pidama. Tõsisemaid kõrvaltoimeid tekib harva, mõnel üksikul koeral on olnud piimanäärme või kõhunaha põletikku.