Kuidas kaitsta oma aeda võõraste loomade eest?

 (1)
Kuidas kaitsta oma aeda võõraste loomade eest?
Pixabay

Aiaomanikele tekitavad tuska peale muttide ja kahjurputukate ka hulkuvad kassid-koerad, marjadega maiustavad linnud ja talvel toitu otsivad metsloomad. Kuidas oma aeda soovimatute külaliste eest kaitsta nii, et ka loomad oleksid hoitud?

On muidugi kurb, kui oled hoole ja armastusega oma aeda kujundanud ning sinna hoolikalt valitud taimi istutanud, aga oodatud silmailu või saagi rikuvad kutsumata „külalised”. Arco Vara jagab mõnd nippi, mis aitavad aiaomanikul oma vara kaitsta.

Koerad-kassid

Kõige kurvemad tagajärjed on sellel, kui koer tõstab jalga okaspuu kääbusvormile. Siis tõmbuvad taime oksad tumedaks ning teda pole võimalik päästa. Suured koerad kipuvad ka noori istikuid maast hammastega välja kiskuma ja katki närima.

Hea on see, et tänapäeval hulkuvaid koeri enam üldjuhul ei ole. Küll aga on paljudele probleemiks vabakäigul kassid, kes peenraid segamini kraabivad, noortel taimedel lamasklevad ja neile peale sirtsutavad. Noored taimed ja värskelt külvatud peenrad soovitatakse seepärast võrguga katta. Kuna kassidele meeldib kraapida just värskelt kaevatud mullas, aitab ka peenarde katmine multšiga.

Võõraid kasse aitab kõige paremini aiast eemal hoida tegelikult oma kodu kõuts. Isane kass märgistab oma territooriumi ja see lõhn hoiab teised kassid aiast eemal.

Pixabay
Seotud lood:

Kes endale koju hiirekuningat ei taha, võiks istutada aeda lavendlitaimi – lavendli lõhn on kassidele väga ebameeldiv.

Kõige rohkem vihkavad kassid märjakssaamist, seega on vesi tõhus vahend võõra kassi minema peletamiseks. Kuna kiisud luusivad ringi peamiselt öösiti ja varahommikul, on suur kasu vihmutisüsteemist, mis reageerib liikumisele või on seadistatud töötama just varastel hommikutundidel. Kui aga märkad võõrast kassi oma hoovi pugemas, võid kassi veega pritsida ja sellega ta eemale peletada.

Linnud

Aplad linnud valmistavad marjakasvatajatele igal suvel muret. Maasikapeenardele, kirsipuudele või sõstrapõõsastele maanduv rästaparv võib vaid päevaga endast maha jätta tühjad oksad.

Vanade heade hernehirmutiste ning okste külge riputatud CD-plaatide kõrval on lindude peletamiseks müügil tõhusaid abivahendeid ja iga aastaga nende valik kasvab. Kollaseid linnupeletuspalle on juba näha päris paljudes aedades, lisaks on saadaval helkivate lintidega postid, linnupeletuslindid, lendavat röövlindu jäljendavad siluetid, plastist tehislinnud ja linde peletavat heli tekitavad seadeldised.

Aplad linnud hoiab eemal ka vana hea võrk, ainult et suuri kirsipuid on sellega katta üsna keeruline.

Hea linnupeletaja on ka aias ringi luusiv kass või koer. Ent nagu eespool kirjas, võivad nemad omakorda muid probleeme tekitada.

Metsloomad

Metskitsed ja jänesed tulevad külmal talvel nälja sunnil julgesti toitu otsima mitte ainult taluaedadesse, vaid ka äärelinna. Noored viljapuud maitsevad neile eriti hästi.

Kui aed pole piiratud kõrge taraga, millest metskits üle hüpata ei jõua, tuleb noori viljapuid kindlasti kaitsta. Selleks sobivad ladvavõrgud, tüvekaitsmed ja peamiselt kas verejahust või haisvast lambarasvast valmistatud peletusvahendid. Väikeste viljapuude tüve ja alumiste okste ümber võib mähkida ka jõupaberit, kotiriiet või kuuseoksi – need hoiavad samuti näljased suud eemal.