Lemmiklooma hooldusega alusta sammhaaval
„Kõiki hooldusprotseduure võiks teha juba kutsikast peale: vaadata kõrvu ja suhu ning kontrollida käppasid. Kui eelnevalt pole looma selliste tegevustega harjutatud, siis seda keerulisem on nendega hiljem alustada,” ütleb loomaarst Janne Orro-Taruste.
Ühtlasi ei pea aga arvama, et kui õrn aeg on mööda lastud, polegi enam midagi võimalik ette võtta. Siis tuleb lihtsalt harjutada sammhaaval ja maiusega looma julgustada. Kõige olulisem on see looma igemete ja hammaste eest hoolitsedes, mis on Orro-Taruste hinnangul üks tõsisemaid probleeme.
„Suu ja hambad vajavad pidevat hoolt, sest hambakivi ja igemepõletik on tõsised probleemid. Neid aitab ära hoida vaid hambapesu,” lisab ta. Alustada soovitab ta kutsikaeas, kui probleeme veel pole ja võimalikult positiivses võtmes – koerale vaadatakse regulaarselt suhu ja ta saab selle eest maiust. Järgmiseks puudutatakse sõrmega looma hambaid ja igemeid – loom saab taas kiita ja maiust. Lõpuks lisatakse hambapasta ja puhastatakse hambad – ühe-kahe kaupa korraga.
„Mitte kunagi pole hilja alustada. Kui kutsikale pole seda tehtud, siis see ei tähenda, et täiskasvanud loomale poleks võimalik seda õpetada. Samm-sammult,” soovitab loomaarst. Koertele tegelikult hambapesu meeldib, sest pasta on hea maitsega, aga tuleb silmas pidada, et inimeste hambapasta loomadele ei sobi.
Hamba- ja igemeprobleemid on sagedasemad väga väikestel koertel. Teatud määral mängib siin rolli pärilikkus ning dieet. „Neid probleeme on olnud kogu aeg, lihtsalt varem ei pööratud nendele nii palju tähelepanu,” lisab Orro-Taruste. Hamba- ja igemeprobleemide sagenemise ja kuivtoidu suurema tarbimise vahel ei ole seoseid avastatud.
Küüned ja karv
Teine murekoht on lemmikute küünte lõikamine. Paljud koerad ei lase peremeest üldse tangidega ligi, sest protseduur on võõras. „Inimesed pelgavad sageli, et lõikavad loomale sisse,” teab Orro-Taruste. Nad otsivad abi ja juhendamist loomakliinikust, ent seda lahendust loomaarst ei soovita. „Kliinikus on nagunii võõras keskkond ja esmavisiidil ei tahaks loomale küünte lõikamisega halba muljet tekitada. Kodus on ta ikka rahulikum.” Loomaarst soovitab ebakindlal peremehel pöörduda pigem kutsika kasvataja poole, et see küüntelõikamise ette näitaks. Esimesel korral ei pea endale ka ideaalset tulemust eesmärgiks seadma ja kõiki küüsi maha lõikama. Ikka tasa ja targu!
Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui võimalik, sest lemmikloomade nahk on inimeste nahast õrnem. Loomade liiga sagedase ja valesti pesemise tulemusena pestakse maha loomulik naharasu. „Kui loom pole must, siis pole ka pesu vajalik, piisab elementaarsest käppade puhastamisest,” kinnitab loomaarst. Loomadele ei sobi inimeste šampoonid ja koerte-kasside šampooni tuleks enne kasutamist lahjendada.
Tõukasside ja koerte karvahooldus on spetsiifilisem ja sellega peaks peremees end kindlasti enne looma võtmist kurssi viima. Näituseloomadel kasutatakse palsameid ning neid kuivatatakse fööniga, et karv korralikult kuivaks saada. Spetsiifilisemat karvahooldust vajavad näiteks Afganistani hurdad. Neid peab vähemalt kord nädalas pesema, sest muidu läheb karv pulsti. Pärsia kassi pidamine on väga töömahukas, sest ta vajab sagedast kammimist. Kui seda ei tehta, hakkab karv pulstuma ja selle alla võivad tekkida haigused.
Loomaarsti sõnul toovad mõned aga oma lemmiku paar korda aastas loomakliinikusse pügamisele. „Ega see pügamine ka head tee. Karva struktuur muutub seeläbi pehmemaks ja läheb veelgi kergemini pulsti,” selgitab ta.
Kindlasti vajavad ohtrat kammimist tihedama aluskarvaga kodukassid, eriti veel kevadel ja sügisel, kui on karvavahetusaeg. Kui looma karv on tuhm, läiketu, kõõmane ja pulstis, siis tuleks konsulteerida loomaarstiga, et välistada toitainete puudus, haigused ja parasiidid.
„Kui nahk on korras, on ka looma karv korras. Naha seisukord sõltub toitumisest, kui pole allergiaid ega parasiite, siis nahk ekstrahooldust ei vaja,” lisab Orro-Taruste lõpetuseks.
