Praegu on kätte jõudnud aeg, mil emased põdrad ja kitsed tõrjuvad uute vasikate tulles endast eemale eelmiste aastate järeltulijad. Seega pole eriti haruldane, et hiliskevadel ja varasuvel on isegi suuremates linnades tihti näha noori kitsi ja põtru. Need ongi enamjaolt eelmistel aastatel sündinud noorloomad, kes on ema poolt uue talle või vasika tõttu eemale tõrjutud. Tihti ei oska nad veel hästi orienteeruda ja satuvadki seetõttu enda jaoks võõrasse keskkonda - linna.

Näiteks isegi Tallinn on küllaltki roheline linn ning mööda linnaäärseid metsatukki on ka suurematel metsloomadel võimalik küllaltki rahulikult linna siseneda. Igal kevadel tuleb päästjatele kõige rohkem väljakutseid just linna sattunud noorte kitsede ja põtrade pärast.

2012. aasta kevadel nähti Tallinnas ja selle lähiümbruses mitmel pool liikumas isegi karu. Kokkuvõttes päästjatel teda kinni nabida ei õnnestunud ning ühtegi fotojäädvustust temast samuti ei meenu. Seevastu tänavu kevadel õnnestus Läänemaal Kirblas kohalikul surnuaiavahil surnuaeda jalutama tulnud noort karu isegi pildistada. Tegelikult on täitsa vahva, et Eestis on nii palju metsloomi, ent neid nähes tuleb siiski olla ettevaatlik ning loomale mitte liiga lähedale minna. 

Linna sattunud metsloom on stressis, sest inimeste poolt ehitatud asula ei ole kohe kindlasti tema jaoks loomulik elukeskkond. Linnas metslooma nähes on kõige mõistlikum hoida ennast temast ohutusse kaugusse. Helistades hädaabinumbril 112 või Keskkonnainspektsiooni numbril 1313, on hea, kui helistaja oskab öelda looma võimalikult täpsed koordinaadid. See hõlbustab päästjatel looma leidmist ja kättesaamist. Autoroolis olles on metslooma nähes kõige mõistlikum vähendada sõidukiirust või jääda hoopiski seisma. Näiteks kitsed ja põdrad on suured loomad, kes liiklusesse joostes tekitavad seal paraja segaduse ning on kindlasti ohtlikud endale ja teistele. Lisaks tasub lastele meenutada, et iga võõras loom võib olla ettearvamatu ning kohe kindlasti ei tasu teda lähedalt pildistama või silitama minna.

Päästjad on Tallinnas lisaks kitsedele ja põtradele aidanud loomulikku keskkonda tagasi hülgeid, rebaseid ja nahkhiiri. Aukudest on aidatud välja kährikuid ning mitmesuguseid kärplasi.

Vahel juhtub ka põnevaid lugusid. Näiteks 2012. aasta suvel tõid päästjad Viimsis ühe õunapuu otsast alla ja andsid omanikule tagasi kodust jalga lasknud iguaani.

Tegelikult on ka loomade päästmine tõsine ja raske töö. Kui me räägime suuremate ulukite päästeoperatsioonidest, siis seadusest tulenevalt päästjad uinutiga laske teha ei tohi. Päästjate ülesanne on loom kas kätte saada või n-ö turvalisse kohta ajada. Kui metsloom on sellises kohas, kus ta endale ja teistele viga ei tee, oodatakse veterinaari, kes teeb uinutiga lasu. Seejärel toimetatakse loom loodusesse tagasi, kus ta taastub. Kuskile kinni jäänud või auku kukkunud loomi saavad päästjad kätte spetsiaalse loomapäästevarustuse abil, ka sellised linna uitama tulnud tegelased viiakse loodusesse tagasi.