Loomaarst annab nõu: kuidas oma koera õigesti toita ja millised on valesti toitmise varjatud ohud?


Loomaarst annab nõu: kuidas oma koera õigesti toita ja millised on valesti toitmise varjatud ohud?
Shutterstock

Tasakaalustatud toitumine mängib olulist rolli koera rakkude uuenemises, kasvus ja üldiselt hea tervise säilitamisel. Kuid erinevas vanuses ja erinevas tervislikus seisundis koertel on ka erinev toitumisvajadus. Kui palju või kui vähe ja millal oma koera ikkagi toita? Nõu annab tunnustatud loomaarst Dr. Sirli Rajas.

Kutsikate toitmine

Kutsikatele vali kindlast spetsiaalselt kutsikatele mõeldud toit. Kutsikad vajavad kuni kaks korda rohkem energiat kui täiskasvanud koerad ja sõltuvalt tõust, vajavad toitu, mis sisaldab 25-30% proteiini. Kutsikate õige toitmine mängib suurt rolli nende kasvus ja arengus, mõjutab otseselt immuunsüsteemi, keha kompositsiooni, kasvu kiirust ja luude ja lihaste arengut. Koguseid valides jälgi ka kutsika kaalu, kuna nad kasvavad kiiresti , tuleb ka nende toidukoguseid tõsta vastavalt kaalule. Ettevaatlik tuleks olla ületoitmise suhtes, kuna suur kalorsus ja energia soodustavad kutsika liiga kiire kasvu, mis võib kaasa tuua luu- ja liigese probleeme. Kutsikate toitmine on kriitiliselt oluline, vale toitmine võib tekitada tulevikus erinevaid terviseprobleeme. .

Täiskasvanud koera toitmine

Portsjonite suurus on erinevate toitude puhul pisut erinev, enamasti on toidupakkide peal tabelis kirjas kui mitu grammi teatud toitu vastavalt kehakaalule sinu koer vajab. Kuid tegelikkuses võib sinu koer vajada kas natuke vähem või rohkem etteantud kogusest. Vajadusel konsulteeri kindlasti oma loomaarstiga, et hinnata koera kehakonditsiooni ja koera tervislikku seisundit, sest see mõjutab suuresti ka toitmist.

Seotud lood:

Kogus, mida oma täiskasvanud koerale toita, peab vastama tema suurusele ja aktiivsusele. Aktiivsus erineb väga olulisel määral erinevatel koertel ja toitmisel tuleb seda kindlasti jälgida. Keskmise aktiivsusega koer, vajab energiavarude taastamiseks ja kehakonditsiooni hoidmiseks nö “ säilitus” kogust. Samas väike sülekoer , kes peaaegu üldse ei liigu vajab sellest ainult 10% ja aktiivne koer kes regulaarselt käib jooksmas või töökoer võib vajada 20-40% lisaks “säilitus” kogusele. Väikest rolli mängivad ka välised mõjutused nagu temperatuur, sest keha jahutamine ja soojendamine võtab lisaenergiat.

Vanade ehk seenior-koerte toitmine

Koerte puhul hakkame nähtavaid vanusega tulenevaid muutusi märkama vanuses 7-12 aastat. Seenior koera toitmisel on põhilisteks suunaks hea tervise ja normaalse kehakaalu säilitamine, krooniliste haiguste tekkimise vältimisele ja vähendada/leevendada juba olemasoleva haigust. Seenioriks loetakse väikeste tõugude puhul üle 7 aastaseid koeri, keskmiste kuni suurte tõugude puhul üle 6 aastaseid koeri ja gigant tõugude puhul üle 5 aastaseid koeri. Valides õiget seenior toitu tuleks jälgida, et toit oleks väiksema kalorsusega aga piisava proteiini kogusega, et vältida kehakaalu tõusu ja säilitada lihasmassi. Samuti peaks toit olema kõrgema E-vitamiini ja Beeta karotiiniga, et tagada kudede vitaalsus ja tugevdada immuunsüsteemi. Seeniorkoera toitmist soovitame kindlasti konsulteerida loomaarstiga, kuna krooniliste haigustega koerad vajavad eridieeti.

Mitu toidukorda peaks koeral päevas olema?

Kahjuks lihtsat vastust sellele küsimusele ei ole. Toidukordi tuleb arvestada vastavalt loomale ja olukorrale.

Näiteks kutsikad võiks toita 3-4 korda päevas, kuna nad söövad korraga vähe aga nende energiavajadus on suur. Samuti peaks imetav koer saama rohkem ja kõrgema energiasisaldusega toitu, neile on soovitatav toit koguaeg ees hoida. Kui koeral on diagnoositud mingi haigus (nt. Diabeet või söögitoru laiend ), siis ka temale määratakse enamasti vastav toitumisprogramm.
Tervet täiskasvanud koera soovitatakse toita kaks korda päevas, 8-12 h vahega, kus päevane toidukogus tuleks jagada kaheks.

Treeningule või aktiivsele jalutuskäigule soovitatakse minna koeraga kellel on kõht tühi. Siis motiveerib toit teda treeningul rohkem. Teiseks võib täis magu ja soolestik tekitada aktiivsel liikumisel seedeprobleeme.

Kui palju võiks anda maiuseid?

Koera õpetamiseks ja premeerimiseks sobib suurepäraselt ka tema tavapärane kuivtoit.

Koer ei vaja tegelikult mingeid maiuseid. Seda enam, et maius seostub inimesele ikka millegi magusaga ja suure suhkrusisaldusega tooted ei ole soovitavad. Kuna need ei mõju koera tervisele hästi nii nagu meilegi, võivad tekitada seedeprobleeme, ülekaalulisust ja metaboolseid muutuseid. Koera õpetamiseks ja premeerimiseks sobib suurepäraselt ka tema tavapärane kuivtoit. Sellega on ka kõige kergem arvestada, et treeningu käigus koera üle ei söödeta. Lihtsalt võtate koera päevaportsust teatud osa treenimiseks.

Vahel on vaja koera rohkem motiveerida (kas on tegemist keerulisema ülesandega; koeraga, kes ei ole piisavalt keskendunud; ümbruses on palju segavaid faktoreid vms.), siis peab tõesti kasutama midagi, mis koerale väga meeldib. Meeldimise juures on kõige olulisem lõhn ja tekstuur. Vähese motivatsiooniga koerale peaks treeninguks valima midagi hästilõhnavate maiuste hulgast. Kuivatatud maks on muidugi alati kindla peale minek.

Maiusteks liigituvad ka närimiskondid, seakõrvad ja muud närimismeelelahutused. Seakõrv iseenesest on üsna rasvane ja seda peaks päevaratsiooni juures arvestama.

Liiga palju maiustusi võivad viia ülekaaluni ja erinevate terviseprobleemideni. Samuti kui kasutatakse liiga palju maiustusi, siis toitumine ei ole tasakaalustatud. Maiused ei tohiks ületada 5-10% päevasest kaloraažist. Kui tegemist on koeraga, kes kaldub ülekaalule või on juba ülekaalus ja kellele on mingil põhjusel (koolitus; on vaja midagi üksi olemisel närimiseks jätta jne.) vaja maiusi anda, siis on soovitav täpne päevane kaloraaž välja arvutada. Maiused on soovitatav teha nii väikesteks palakesteks kui võimalik.

Vahel on maiuste andmine väga oluline osa koera ja inimese vahelisest sotsiaalsest suhtlemisest. Näiteks vanaema annab alati hommikulauast võileiba. Ülekaalulisele koerale võiks anda võileiva asemel juur- või puuvilja või äärmisel juhul tükikese väherasvast liha (kana). Traditsioon säilib ning koer ja vanaema on rahul koera kehakaalu ohtu seadmata. Sageli on sellisel juhul koerale olulisem palakese andmise protsess ise, kui see, mida ta täpselt saab.

Hoolimata sellest, et koera toidetakse vastavalt tema vajadustele võib teinekord kuulda koera kõhtu korisemas. Miks koeral kõht koriseb?

Esimeseks põhjuseks korinate kuulmisel, nagu inimeselgi on normaalse seedeprotsessi töö. Seedimise käigus toit liigub mööda soolestikku ja tekivad gaasid, mis liikudes võivad korinaid tekitada. Teiseks võib koera kõht koriseda just nagu meilgi, näljast. Kolmandaks, osad koerad söövad väga kiiresti ja neelavad lisaks toidule palju õhku, mille seedetrakti jõudmisel võivad samuti korinad tekkida.

Kuid korinad võivad olla ka tõsisemate ägedate ja krooniliste haiguste tunnused. Näiteks erinevad endokriinsed ja metaboolsed probleemid, parasiidid, võõrkehad, toidutalumatus, sooltepõletik, viirushaigused ja palju muud. Seega on alati soovitatav konsulteerida oma loomaarstiga, kui koeral kõht koriseb.