Masseeritud loom on õnnelikum loom
Kadi Tamm ja Roone Spiegel on kaks tarka ning heade kätega daami, kes tegelevad massaažiga. Ainult masseeritavaiks pole inimesed, vaid loomad. Hobused ja koerad. Kassid ja jänesed? „Ei, selliseid patsiente pole veel ette tulnud,” muigavad mõlemad. Kuigi miks ka mitte...
Sest põhimõtteliselt, kui õppinud oled, võib masseerida kõiki loomi.
Massaaž: keda tohib, keda mitte?
Ei Roonel ega Kadil pole loomamade masseerimine põhielukutse. Roone on varem tegelenud hobuste ja koertega ning Kadi on ametilt apteegis proviisor. Oma vähese kogemuse tõttu Kadi veel haiguste raviotstarbelist massaaži ei tee, küll aga Roone. „Olen masseerinud traumadest taastuvaid loomi, ka neid, kellel on insult olnud jne. Palju on krooniliste hädadega (erinevad liigestehaigused näiteks) loomi,” loetleb Roone.
Mis aga oluline – Roone meelest vajavad tegelikult n-ö profülaktilist massaaži kõik loomad – nagu inimesedki: „Ikka tekivad lihaspinged, stress – jälle nagu inimestel. Kui lihased on pikalt pinges, halveneb verevarustus ja sealt pole kaugel enam tugi- ja liikumissüsteemi haigused. Äraseletatult – võivad tekkida valud, liigesed võivad jäigaks muutuda, nende liikuvus väheneb, verevarustus halveneb, koed jäävad nn hapnikunälga. Sealt edasi: kui lihas on pinges ja liiges on jäik, on traumade oht kohe suurem. Et kõike seda vältida, siin saabki ka loomade puhul aidata tavaline klassikaline massaaž.”
Samas ei tohi masseerida liigest, milles on äge põletik. Tihti on siis vajalik eelnev loomaarsti poolt määratud liigesepõletiku ravi ja hiljem, kui loom juba taastub, siis taastumise kiirendamiseks on massaaž väga hea.
Roone võtab asja kokku: „Massaaž on vajalik neile, kes vähe liiguvad ja neile, kes hästi palju liiguvad. Viimasel juhul läheb vaja juba sportmassaaži, mida me ka teeme.”
Koera ja hobuse puhul erinevad võtted
Kuidas aga loomaomanike teadlikkusega asi on – kas ikka ollakse kursis, et ka tervel loomal oleks aeg-ajalt massaaži vaja? Kadi arvab, et asi on nii ja naa: „On neid, kes teavad, ja neid, kes ei tea. Hobuse- ja võistluskoerte omanikud kindlasti teavad.” Ilmselt küll, sest Massaažikooli andmeil käib nende kursustel ka palju neid, kes massaažiga leiba teenima hakata ei kavatse – õpitakse, et osata ise oma looma masseerida.
Üks asi on teadlikkus, teine paraku raha. Roone sõnul ei piisa korralikuks ja tõhusaks massaažikuuriks 2–3 korrast, ikka vähemalt 7–10 korda tuleks käia.
Koerte massaaž ja hobuste massaaž on üsna erinevad. „Hobuse nahk on hoopis teistsugune kui koertel – tunduvalt paksem. Isegi kahekesi üle paari-kolme hobuse järjest masseerida ei jaksa, läheb raskeks,” selgitab Roone. Hobust ongi kahekesi soovitatavam masseerida, tulemused on paremad. Korralik hobusemassaaž võtab aega umbes poolteist tundi, seda kahekesi tehes.
Suuremates kliinikutes massöörid tööl
Välismaal, kus alaga juba aastakümneid tegeldud, töötavad loomamassöörid näiteks ka
loomakliinikutes, kennelites, kõikvõimalikes lemmikloomade ilusalongides, suurtes lemmikloomapoodides ja loomulikult loomaaedades. Tuleb sedagi ette, et inimeste masseerimisega tegelev massaažisalong pakub ühtlasi võimalust ka lemmiku massaažiks.
Eestiski on suuremates loomakliinikutes juba massöörid tööl ja kogu ala areneb jõudsalt.
Kadil ja Roonel oma massaažisalongi veel ei ole. Kui hobustega tegu, siis minnakse loomulikult talli kohale – kui olekski salong, ega keegi oma suksut sinna nagunii viima hakka. „Tall peab olema korralik, ei mingit tuuletõmmet. Pärast massaaži veel ilusti tekk loomale peale,” selgitab Roone. Ja kui inimene lesib enamiku massaažiliikide puhul mõnusasti massaažilaual, siis hobust keegi pikali panema ei hakka, mudimine käib ikka püstijalu.
Koertega on võimalik mitut moodi toimetada. Üldjuhul on loom massaaži ajal pikali. „Aga kui on selline tegelane, kes lihtsalt ei taha lamada, pole midagi teha ja tuleb teda masseerida istuvana või püstiseisvana või kuidas iganes talle meeldib,” teab Kadi omast kogemusest.
Koerad saavad aroomiteraapiat
Koeri käivad Kadi ja Roone masseerimas nende kodus. „Aga suvel, kui olid ilusad ilmad, sai ka väljas teki peal mõnd lemmikut masseeritud. Massaažiõlid ja kreemid kaasa, ei midagi keerulist,” on Kadri sõnul massaažiseanss võimalik ka vabas õhus. Õlidest rääkides tuleb Kadil naljakas juhtum meelde: „Koera masseerimiseks panime massaažiõli hulka ka eeterlikke õlisid – lavendel on näiteks hästi rahustava toimega. Tulemuseks see, et õli hakkas koerale nii meeldima, et tahtis kogu aeg ainult seda lakkudagi.”
Enamasti loomadele masseerimine meeldib, kuigi päris esimesed korrad on asi Roone sõnul neile uus ja kohe alguses väga rahul ei olda, et võõras neid mudib. Mis ka oluline: kui loomal on mingi väga valulik koht, tuleks see massaažiseansil viimaseks jätta.
Valulik koht on üks, tõsine haigus nagu näiteks kasvaja, teine – ja siis ei tohi kindlasti looma masseerida. Et kummalgi loomaarsti pabereid pole, ei pane Kadi ja Roone ka lemmikule mingit diagnoosi. Kui aga juba käega tunda või silmaga näha mingi kasvaja-moodi asi, soovitatakse omanikul kindlasti loomaarsti juurde minna ja masseerima ei hakata. Massöörid rõhutavad ka seda, et enne massaaži ei tohi loomale süüa anda. Juua ikka võib.
Milleks loomale massaaž?
Massaažis on enamik meist, inimestest, vist vähemasti mõne korra käinud – mõne tervisehäda pärast või lihtsalt lõõgastuseks. Aga massaaž on hea vahend ka loomade teatud tõsisemate haiguste puhul ja vigastuste ennetamiseks.
Loomade massaaž sai alguse hobuste masseerimisest. Hetkel on maailmas populaarsust kogumas ka koerte masseerimine.
Tavaline põhjus looma masseerimiseks on lihasjäikus. Lihasjäikuse väliseks põhjustajaks võib hobuste puhul olla vale sadul või ülemäärane treenimine. Võimalikust lihasjäikusest annab märku looma kehahoiaku muutus või longe. Ühe lihase valulik ülepinge seisund võib aja jooksul negatiivselt mõjutada suurema lihasgrupi või kogu jäseme normaalset toimimist.
Tavaline on selline olukord, mil ühe jäseme traumaga kaasneb selle tegevust kompenseeriv teise kehapoole ülepingutamine. Ilma massaažita paranemisprotsess aeglustub või hoopiski pöördub püsivate kahjustuste suunas. Ülalmainitud kõõlusevigastus aga tuleb just "tervesse" jalga kestva ülepingutuse tagajärjel.
Ja üleüldse – massaaži näol loomale antav lisahool tõstab tema organismi vastupidavust, parandab taastumist pingututustest, elavdab vere- ja lümfiringet ning annab loomale hea enesetunde.
Ealisi piiranguid masserimisel pole – massaaž sobib igas vanuses loomadele. Küll ei tohiks seda teha, kui loomal on palavik, äge kiire kuluga põletik, nahapõletik ja vigastatud nahk, suured lihasrebendid või pahaloomuline kasvaja. Looma ei või masseerida ka vahetult peale operatsioone, tiinuse esimesel kolmandikul võib seda suurel vajadusel teha väga ettevaatlikult.
