Millised on koduloomade emotsioonid? Kitsed aitavad selgust tuua

Lisaks inimeste heaolule ja toimetulekumehhanismidele pööravad teadlased viimasel ajal palju tähelepanu loomade heaolu uurimisele. Loomad on meile väga tähtsad, inimeste läheduses elab nii põllumajandusloomi, lemmikloomi, loomaaialoomi kui ka inimkaaslevaid metsloomi. Kuidas neil läheb? Kas nad tunnevad ennast hästi või halvasti?

Loomade heaolu - see tähendab kindlasti häid emotsioone. Kuidas aga teada saada, kas loom kogeb häid emotsioone? Inimestelt saame küsida otse, aga loomadelt info kätte saamiseks peame leidma muid mooduseid – jälgima nende kehakeelt, kuulama nende häälitsusi, vaatlema käitumist. 

Loomade stressi mõõtmine on teadusuuringutes palju tähelepanu pälvinud ja me oleme juba päris osavad hindamaks looma kannatusi. Samas ei tähenda stressi puudumine koheselt seda, et loomal on hea olla. Paraku on küsimust, kuidas ära tunda, kas loom kogeb häid emotsioone, oluliselt vähem uuritud.

Selle aasta alguses ilmus ajakirjas Animal Behaviour šveitsi, inglise ja itaalia teadlaste koostöös valminud publikatsioon, mis kajastab kodukitsede emotsioone. Uurimistöösse kaasatud kitsed elavad Inglismaal Kenti lähedal kitsede varjupaigas (Buttercups Sanctuary for Goats). 

Kokku osales uuringus 22 erinevast tõust 3-17 aastast, 11 isast ja 11 emast kitse. Teadlased mõõtsid kitsede füsioloogilisi näitajaid nagu südame löögisagedus ning hingamissagedus, vaatlesid käitumist ja salvestasid häälitsusi katsetingimustes, kus loomad olid pandud erinevatesse olukordadesse – nii erutusseisundit esile kutsuvatesse, meeldivatesse kui ka ebamugavatesse.

Uurijad leidsid, et kui kitsed oli stressis, siis nad hingasid kiiremalt, liigutasid rohkem oma päid, nende kõrvad olid sagedamini ettepoole suunatud ning häälitsused mitmekesisemad. 

Positiivsetes olukordades oli kitsedel oluliselt harvem kõrvad tahapoole suunatud, nad hoidsid sagedamini saba püsti ja häälitsesid ühetaolisemalt võrreldes negatiivsete olukordadega. 

Kõigist mõõdetud näitajatest kõige informatiivsemaks osutuski erinevates olukordades see, kuidas kitsed oma kõrvu hoidsid. Nimetatud näitaja seostus teiste käitumuslike näitajatega nii erutusseisundis, rahulikumates positiivsetes kui ka negatiivsetes olukordades. 

Taolised teaduslikult uuritud näitajad võiksid olla meile kasulikuks infoallikaks, et teha vahet olukordadel, mis tekitavad loomades negatiivseid või siis vastupidi positiivseid emotsioone. See omakorda aitab meil luua soodsaid tingimusi, kus loomad saaksid kogeda meeldivaid tundeid. Loomulikult oleks vaja veel palju lisa-uuringuid erinevate loomaliikide ja käitumuslike näitajatega.

Briefer, E. F., Tettamanti, F., & McElligott, A. G. (2015). Emotions in goats: mapping physiological, behavioural and vocal profiles. Animal Behaviour, 99, 131-143.