Puust ja punaseks | FCI, IKU ja UCI ehk mida need tõupaberid üldse tähendavad?


Puust ja punaseks | FCI, IKU ja UCI ehk mida need tõupaberid üldse tähendavad?
Shutterstock

Paber ju koera paremaks ei tee, miks neid siis vaja on? Mida tõupaberid tähendavad ja kes üldse on tõukoer? Mis on FCI, IKU ja UCI? Kennel Ribessita üks omanikke Priit Tali selgitab asja lähemalt ja juhib tähelepanu, mida koera võttes jälgima peaks.

Alustame sellest, et see „paber“, mis koeraomanikul kuskil sahtlis või riiulis vedeleb, ei ole midagi muud, kui koopia registrikandest. Just samamoodi, nagu minu-sinu-tema pass või ID-kaart on füüsiline koopia Rahvastikuregistri kandest. Inimene, kellel on küll pass, kuid kelle kohta puudub kanne Rahvastikuregistris, tunduks meile kõigile kummaline.

Seega reaalselt oluline on, et koer on kantud tõuregistrisse. Niisiis, kui tahad veenduda sulle huvipakkuva kutsika tõulisuses, siis veendu, et sulle näidatud paberi taga on reaalne registrikanne reaalses registris.

Meie kutsikaturul ringleb üsna mitmesuguseid „pabereid“. On selliseid, mis on suisa ise kodus välja prinditud. On ka selliseid, mille on välja andnud mingi klubi-ühing-organisatsioon, kuid mille taga ei ole usaldusväärset või siis üldse mitte mingit registrit.

Shutterstock
Seotud lood:

FCI ehk Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon

Hetkel on teadaolevalt ainukene ülemaailmselt tunnustatud ja usaldusväärne tõukoerandusorganisatsioon FCI, ehk Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon. FCI-l on liikmesorganisatsioonid enamikes maailma riikides. Eestis on FCI esindajaks Eesti Kennelliit (EKL).
Kõigil FCI liikmesorganisatsioonidel on oma register (tõuraamat), mida tunnustavad kõik ülejäänud FCI-i liikmed ja samuti FCI-sse mittekuuluvad organisatsioonid või isikud. Seega EKL-i tõuregistris oleva koera „paberid“ on sobilikud näitamiseks mistahes maailma nurgas ja mistahes organisatsiooni üritusel ning seda koera võetakse tõukoerana.

IKU ja UCI

Lisaks on väiksemaid, nn alternatiivorganisatsioone, kes samuti „pabereid“ väljastavad. Ma ei hakka siinkohal nende olemust sügavamalt lahkama. Vaid niipalju, et mul ei ole pikkade ponnistuste tulemusena õnnestunud leida nende organisatsioonide „paberite“ taga olevaid registrikandeid ega registreid üleüldse. Sellised ühingud tekkisid reeglina põhjusel, et mingi osa koerakasvatajatest ei suutnud või ei tahtnud FCI aretusnormidest kinni pidada.

FCI on ainus, mida tunnustatakse. Teiste „paberitega“ koeri ülemaailmses FCI-süsteemis tõukoerteks ei peeta.

Suurimad sellised alternatiivühingud on IKU ja UCI, Eestis tegutseb peamiselt IKU (International Kennel Union). Oluline on teada, et IKU „paberitega“ koeri ülemaailmses FCI-süsteemis tõukoerteks ei peeta. Seetõttu puudub sellistel koertel ka võimalus osaleda mistahes FCI egiidi all toimuval üritusel, näitusel või võistlusel. Samuti ei aktsepteerita selliste koerte järglasi tõukoertena.

Kas see on õige? Vaielda võib, kuid nii see siiski on. Pisut lihtsustatult võib selliste koerte kohta öelda, et „paber“ on küll olemas, kuid „paberi“ taga registrit ei ole.

FCI-l (EKL-il) on olemas põhjalikud tõustandardid, tõuaretusreeglid, tõuregistrid, nõuded registreerimiseks ja mitmeid muid norme koerte ühtlaseks, tervislikuks, läbipaistvaks ja mõistlikuks aretuseks. Täiesti elementaarsena on kõik need reeglid-normid-eeskirjad avalikud ja kõigile kättesaadavad, näiteks Eesti Kennelliidu kodulehel.

Eestis on kaks ühingut, kes väidavad, et on mõlemad IKU ainuesindajad Eestis. Kumbki klubi aga teist ei tunnista.

Midagi sarnast IKU või UCI või mõne muu alternatiivse ühingu kohta ei ole õnnestunud leida. Ka asjaomastelt isikutelt otse küsides selgub, et ei ole standardeid, ei ole tõuregistrit, ei ole aretuseeskirju ega muid normatiive. See peaks olema piisavalt kõnekas igale kahtlejale.

Seoses IKU-ga on veel üks omapärane asjaolu. Eestis on kaks ühingut – Eesti Loomade Klubi IKU OÜ ja Eesti IKU Kennelklubi OÜ – kes väidavad, et on mõlemad IKU ainuesindajad Eestis. Kumbki klubi teist ei tunnista ja mõlemad annavad välja tõupabereid. Eriti põnev on, et IKU peakorter Moskvas ei tunnista neid kumbagi oma esindajaks. Tõuregistrit ei ole neil samuti kummalgi. See paraku ei takista paljudel inimestel nende mõlema käest oma koerale paberite ostmist.

Kui on soov võtta endale tõupuhas paberitega kutsikas, kellest tõepoolest kasvab oodatud tõukoer ja on soov, et seda koera ka ülejäänud maailm tõukoeraks peab, siis tuleb kontrollida, millised paberid koeral on. Nagu on korratud sadu kordi – paber ei tee koera paremaks, ei tee koera tõukoeraks. Ei teegi! Tõukoeraks teeb koera vaid tema põlvnemine tõukoertest, mis kajastub tõuregistris. Ja see „paber“ on vaid füüsiline „jälg“ sellise registrikande olemasolu kohta. Ilma registrikandeta, ilma registrita välja antud paber on odavam ise kodus printida.

Kui oled kutsikat soetades segaduses, siis tasub alati konsulteerida Eesti Kennelliiduga või mõne kogenud koerainimesega, kes aitab selgitada, kas „paber“ on välja antud reaalse ja usaldusväärse registri alusel või on see tõepoolest lihtsalt üks paber.