Vaata, kui NUNNU! Aga kõik kasvavad ükskord suureks – mis saab edasi?

"Vaata kui nunnu" ja "issand kui ilus" on tavapärased hüüatused, kui inimesed loomapoega silmavad. Loomad ongi nunnud, peaaegu sama armsad kui lapsed. Me võimegi neid imetlema jääda ja nad pakuvad meile palju positiivseid emotsioone. Iga looma võtmisega kaasneb aga ka suur vastutus. Kui näeme imikut, siis me ei torma ju kohe last muretsema. Aga kuidas on lood lemmiklooma võtmisega?

Loodus on loomabeebidele kaasa andnud pagasi, mis tagab võimalikult hästi nende ellujäämise. Ebaproportsionaalselt suured silmad ja kõrvad ning imepehme titekarv, kohmakas liikumine ja titelik käitumine - kõik need tunnusjooned räägivad ühte keelt – hoia mind, hoolitse minu eest.

Süütuke ja abitu karvapall, kes vajab hoolt ja armastust lennutab meie emotsioonid lakke. "Tahan endale ka!" on järgmine mõte, mis pähe tekib. Olgu selle mõtte ajendiks ükskõik mis, kuid siinkohal tuleb endale hüüda: "Stopp, aeg maha!"

Kui me näeme väikelast, kes lillelises kleidikeses ringi keksib ja oma naerukihinaga kõigi südamed sulatab, siis me ju ei torma kohe endale last muretsema, sest me teame ette, kui suur vastutus see on. Miks me siis loomade puhul teisiti käitume? On ju samuti tegu elusolenditega ja veel teist liiki isenditega. Miks arvame, et tuues koju kassi- või koerapoja on kõik imelihtne ja kõik sujub justkui iseenesest? Lemmiklooma võtmise otsus tuleks siiski hoolikalt läbi kaaluda. Kuna lemmikloom on elusolend, kelle eest on vaja hoolitseda mitmeid aastaid, tuleb endale otsa vaadata ja küsida: "Mis saab edasi, kui lemmikloom koduuksest sisse astub?"

Kõik kasvavad ükskord suureks

Pisikesest kutsikast võib saada ühel hetkel koer, kes kaalub näiteks 80 kilogrammi ja kellest igaühel jõud üle ei käi. Ka armas ja karvane kiisupoeg kasvab suureks ja temast saab teravate küünte ja hammastega hiirekuningas. Ei tohi ära unustada, et igal loomal on loomuomane käitumine ja vajadused, millega tuleb arvestada.

Kas lemmikloom on piisavalt armas ka siis, kui ta on täiskasvanud? Kas ta on hoitud ja armastatud ka siis, kui ta on juba vana? Et kumbki pool, nii loomaomanik kui ka lemmikloom, pettuma ei peaks, tuleb mõelda ette, mismoodi lemmiku elu kulgema hakkab, kui pikk on tema eluiga ja mida see loom eluks vajab. Neid küsimusi on tuhandeid ja kõik tuleb enne, kui loomapoeg koju tuuakse, hoolikalt läbi mõelda.

Lapsepõlv

Ükski loomapoeg ei jää välimuselt ega käitumiselt loomapojaks. Ka kõige väiksemat kasvu koerast saab ühel hetkel täiskasvanud koer, mis siis, et mõni mõõtmetelt pisikene on. Esimesed kaks kuud on kassid-koerad oma ema hoole all. Emad kantseldavad pisipõnne ja annavad neile edaspidiseks eluks kaasa palju vajalikku. See õdede-vendadega koosveedetud aeg on kuldaväärt ja väga oluline, sest esimese kahe kuu jooksul omandatakse edaspidiseks eluks hädavajalikud oskused. Inimene ei suuda iial asendada loomapojale tema oma ema.

Kui loomapoeg inimperre jõuab, jätkub intensiivne sotsialiseerimisperiood. Loomalapsed on siis nagu käsnad, kes endasse muudkui uut infot imevad ja uusi kogemusi omandavad. Nad õpivad vaatlemise, katsetamise ja jäljendamise käigus. On väga tähtis teada, et sel eluperioodil luuakse edaspidised käitumismustrid. Lemmikloomi tuleb kasvatada heatahtlikult ja kannatlikult. Neid tuleb juhendada ja õpetada. Ja et inimene teist liiki isendit õpetada oskaks, peab ta sageli kõigepealt ise õppima. Loomade keel, nende mõistmine ja neist arusaamine nõuab aega ja pühendumist.

Teismeiga

Kõik muutub, kui algab hormonaalne küpsemine ja saabub teismelise iga. Nagu ikka teismelistel, möödub ka loomadel see aeg tõusude ja mõõnadega, mis avalduvad käitumises. Kindlasti ei saa neile ette heita sõnakuulmatust ning karistada selle eest, et organismis toimuvad muudatused. Nendega peab avestama.

Koerakutsikatel on nn kutsikalitsents kuni 6 elukuuni ja umbes 8-kuusel emasel koeral võib olla juba esimene jooksuaeg. Emased kassipojad aga võivad juba 6-kuuselt tiinestuda ning 8-kuuselt ilmale tuua oma esimese pesakonna. Sel juhul võib öelda, et laps sai lapsed. Nii noor ema võib poegadest segadusse sattuda ning pesakonna suhtes ebaadekvaatselt käituda.

Täiskasvanuiga

Loom õpib terve oma elu. Nad katsetavad, eksivad, talletavad kogemusi ja vastavalt sellele, kuidas kogemuste pagas muutub, kajastub see ka käitumises. Loom ei saa kunagi "valmis". Kui esineb terviseprobleeme, siis ka need võivad käitumist mõjutada. Mida vanemaks loom saab, seda vähem esineb tema jaoks uusi olukordi ja rohkem toetutakse juba eelnevatele kogemustele. Muidugi ei tähenda see, et loom ei ole võimeline enam õppima. Loomad õpivad terve oma elu, nad elavad täiel rinnal ja on igas hetkes täielikult kohal.

Vanaduspõlv

Vananedes muutuvad inimesed ja muuuvad ka loomad. Esinevad nii füüsilised kui ka vaimsed muutused. Vanem loom ei pruugi olla enam nii aktiivne, kuid see ei tähenda, et ta ei vaja enam meie tähelepanu või suhtlust. Ka eakas loom vajab lähedust, armastust ja tähelepanu. Neid ei saa jätta üksinda aianurka või tuppa konutama.

Varasemast rohkem tähelepanu tuleks pöörata looma tervisliku seisundi jälgimisele. Ka vaimule tuleb tegevust pakkuda. Vananedes võivad looma vaimsed võimed kahaneda, ka meeled ei ole enam nii erksad. Pakkudes lemmikule pidevalt uusi väljakutseid mängude, trikkide õppimise ning huvitavate jalutuskäikude näol, hoiame tema vaimu erksa ja lükkame edasi vananemist mentaalsel tasandil.

Inimene võib ju enda õigustuseks öelda, et lemmikloom kasvab ise suureks ja saab ise hakkama, pole vaja temaga nii palju tegeleda. Füüsiliselt kasvab tõesti, kui tagame talle kasvamiseks vajaliku söögi, joogi, peavarju ja veterinaarsed protseduurid, kuid me tahame ju midagi enamat, kui lihtsalt füüsiliselt täiskasvanud loom. Me tahame tasakaalukat perelemmikut, kes suudaks linnakeskkonnas ja teiste inimeste-loomade keskel hästi hakkama saada.

Selleks, et lemmikloom tunneks end hästi ja oleks ka meile tore kaaslane, peab inimene suhte ülesehitamisesse väga palju panustama. Lemmikloomale tuleb pühendada palju aega ja energiat ning seda kõike ei tohi unustada hetkel, kui emotsioonid üle pea kokku löövad ja me hüüame: “Vaata kui nunnu, tahan endale ka!”. Kui seda aega ei ole, siis on kõikidele parem kui lemmiklooma ei võeta. Kui see aeg on, siis saab sellest loomast tõenäoliselt üks armastatud ja hoitud õnnelik perelemmik.