Vihavaen loomaomanikest üürnike vastu: miks ei saa koos lemmikuga elamispinda üürida?
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on üüripinna kahjustumine lemmikloomade tõttu üheks kõige enimräägitumaks põhjuseks, miks üürileandjad ei soovi lemmikloomadega üürnikke. Aktiivsemad kassid-koerad võivad kraapida parkettpõrandat või kahjustada mööblit. Ka treenitud ja rahuliku iseloomuga lemmikloomade puhul on see suur riskifaktor, mis paneb paljud üürileandjaid esialgu kahtlema, kas antud risk on seda väärt.
Rüütli sõnul on teine, vähemräägitum, kuid märksa olulisem põhjus lemmikloomade poolt põhjustatavad allergiad. Koerte-kasside vastu mitteallergilised loomaomanikud ei pruugi kunagi isegi mõelda olukorra peale, kus peale neid üüripinnale elama asuv allergik kannatab samas ruumis varem elanud looma tõttu. Kui allergik ei ole varem ruumides elanud koduloomadest teadlik, võib olukord lõppeda tõsiste tagajärgedega. Üürileandjad on aga enamasti sellest probleemist teadlikud ning väldivad juba eos lemmikloomadega üürnikke. Rüütel räägib, et enamasti pole esimese hetkega peaaegu keegi koduloomadega nõus, kuid lõpuni võivad jäigaks jääda 60%-80% varaomanikest. See aga tähendab, et koduloomadega üürnikele on saadaval vaid umbes kolmandik pakkumises olevatest üüripindadest.
Lemmikloomaomanikel on aga siiski vajadus elukoha järele ning üürileandjatel on vaja oma üüripinnale ka elanikke. Vaatamata mitmetele probleemidele, on teatud juhtudel ikkagi võimalik kopromissini jõuda.
Üheks lahenduseks saab Rüütli sõnul olla lepingu lõppedes näiteks üüripinna täielik puhastus või kriibitud põrandate parandamine-puhastamine üürniku kulul. Lepingus tagatisraha määravates klauslites tagatisraha suurendamine kahe- või kolmekordselt annab üürileandjale turvatunde ning võimaluse vajadusel parandada looma poolt tekitatud kahjud. Möbleerimata korterisse elama asuva lemmikuga üürilise puhul on probleem väiksem ning ühe kuu üüri suuruse tagatisraha asemel võiks üürnik tasuda kahe kuu tagatise. Möbleeritud korteri puhul võtab üürileandja aga suurema riski ning sellisel juhul ei ole Rüütli sõnul harv ka kuni kolme kuu tagatisraha.
Rüütel räägib, et esimeseks sammuks igal edukal üürisuhtel on aus ja avatud suhtumine teise osapoolde. Kui kõik olulised detailid on paigas, ja omavahel suheldakse avameelselt räägitud ja ei ole millegi osas väärinfot esitatud, on probleemide tekkimise võimalus väiksem. Enne üüripinna kasutuselevõttu tuleb põhjalikult läbi arutada võimalikud riskid kodulooma lubamisel üüritavatesse ruumidesse ning vajadusel täiendada lepingu punkte. Kui üürisuhe algab salatsemisega, võib üürileping lõppeda kiiremini ning ka kompensatsioonid võivad tõusta kõrgemaks. Seega soovib Rüütel panna lugejatele südamele, et valel on endiselt lühikesed jalad ning et kõik vassimine tuleb alati välja.
