KUI MINU KOER | Kui koer hakkab järsku pead kallutama, võib probleemiks olla tõsine ja ebamugavust põhjustav terviserike


KUI MINU KOER | Kui koer hakkab järsku pead kallutama, võib probleemiks olla tõsine ja ebamugavust põhjustav terviserike
Foto: Shutterstock

Loomaarst Sirli Rajas annab sarjas "kui minu koer..." nõu erinevatel terviseteemadel ja -muredel, mis koeri puudutavad. Selle sarja järgmises artiklis räägib Sirli, mida teha siis, kui koer hakkab järsku pead ühele poole kallutama ja tal on selgelt ebamugav olla.

Kui koer kallutab äkitselt oma pea viltu ja ei taha seda enam otseks pöörata ning tal on tasakaalu hoidmisega raskusi, võib teda kimbutada vestibulaarsündroom. See on koerale väga ebamugav seisund ja koer tuleks kiiresti arsti juurde viia. Vestibulaarsündroomi all kannatav koer võib tunda ka valu. Ta võib kaotada tasakaalu või hakata hoopis ringiratast käima. Samuti võib tema silmades märgata tahtmatut liikumist. Vestibulaarsündroom on neuroloogiline probleem, see võib ilmneda ühtäkki ja tunduda omanikule hirmutav.

Vestibulaarsüsteemi funktsioon on tegelikult õige kehahoiaku ja tasakaalu säilimine, samuti pea ja keha õige toonuse hoidmine võttes arvesse gravitatsiooni ja liikumist. Vestibulaarsüsteem on jagatud kaheks osaks: perifeerseks (ehk välimiseks) ja tsentraalseks (ehk sisemiseks). Perifeerne süsteem koosneb membraanide labürindist ja vestibulaarse osa vestibulaar-kohleaar närvist. Tsentraalne osa koosneb vestibulaartuumadest, mis asuvad mõlemal pool ajutüve ja väikeaju.

Vestibulaarsündroomi ilmnemisel tuleks esimesel võimalusel veterinaari poole pöörduda.
Seotud lood:

Kuidas vestibulaarsündroomi ära tunda?

  • Koer kallutab pead ühele küljele, võib esineda ka pea raputamist.
  • Tasakaaluhäired, koer võib kukkuda sinna poole, kuhu on kallutatud tema pea, ta ei suuda tasakaalu hoida ega korralikult püsti seista.
  • Koer võib liikuda ka ringiratast ja olla muidu rahutu olemisega.
  • Nüstagm (ehk silmade rütmiline tahtmatu liikumine).
  • Esinevad probleemid teiste koera pead ja nägu kontrollivate närvidega.
  • Võib esineda ka oksendamist ja iiveldust.
  • Isutus.

Millest see sündroom tekib?

Vestibulaarsündroomil võib olla väga erinevaid tekkepõhjuseid. Tekkepõhjusteks võib olla kesk- või sisekõrvapõletik, ninaneelu ploüübid, hüpotüreoos, ototoksilisus ja iatrogeenne trauma, kaasasündinud sündroom, kasvajad, infektsioonhaigused ja veresoonkonna haigused.
Samas võib vestibulaarsündroom esineda ka täiesti iseseisvalt ehk ühegi eelneva tekkepõhjusteta, sellisel juhul kutsutakse seda idiopaatiliseks vestibulaarsündroomiks. Idiopaatiline vestibulaarsündroom esineb koertel kõige sagedamini, muid tekkepõhjuseid on harvem. Idiopaatilist vestibulaarsündroomi esineb enim vanematel koertel.

Vestibulaarsündroomiga koer võib, kuid ei pruugi tunda valu. See oleneb sellest, milline on haiguse algpõhjus. Kindlasti on koeral väga ebamugav olla, kuna ta ei suuda hoida tasakaalu, samuti esineb tal üldjuhul ka iiveldustunne.

Tekkepõhjuse diagnoosimine võib olla keeruline ja vajada neuroloogi abi. Täpse diagnoosi jaoks on vaja isegi kompuutertomograafia või magnettomograafia uuringuid. Prognoos ja haiguse käik sõltuvad samuti tekkepõhjusest. Kui tegemist on idiopaatilise vestibulaarsündroomiga, siis on prognoos hea.

Eelnimetatud sümptomeid märgates tuleks esimesel võimalusel loomakliinikusse pöörduda. Ka siis, kui see sündroom esineb keset ööd. Koeral on ebamugav olla ning see seisund võib põhjustada ka valu.