KUI MINU KOER | mida teha, kui minu koer kipub kummaliselt palju jooma?


KUI MINU KOER | mida teha, kui minu koer kipub kummaliselt palju jooma?
Pixabay

Loomaarst Sirli Rajas annab sarjas "kui minu koer..." nõu erinevatel terviseteemadel ja -muredel, mis koeri puudutavad. Selle sarja viiendas artiklis räägib Sirli, mida teha siis, kui koer kipub kahtlustäratavalt palju jooma.

Vesi on organismi jaoks elulise tähtsusega. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Vesi on rakkude põhiline koostisosa ja mängib olulist rolli rakkude ainevahetuses, vesi kannab edasi toitaineid ja viib välja jääkaineid. Vesi on kõikide kehavedelike baasaineks (veri, sülg, liigesevedelik jne) ja aitab reguleerida ka kehatemperatuuri. Ainevahetuses on vesi samuti olulisel kohal, see pehmendab ja lahustab toitaineid.

Koer joob päevas vett üldjuhul 50-90 ml/kg. Tarbitud vee kogust mõjutavad kindlasti koera aktiivsusaste, toitumine ja väliskeskkond. Täpset tarbitavat vee kogust võib olla kohati raske mõõta, sest janu korral võivad koerad aeg-ajalt juua ka veekogudest, porilompidest, aias olevast kastmistünnist jne, kuid hoides koeral pidevalt silm peal, saab üldpildi tarbitava vee koguse kohta omanik ikkagi kätte. Suurenenud vee tarbimine on enamasti mingi terviseprobleemi indikaatoriks.

Pixabay
Seotud lood:

Põhjused, miks koer võib rohkem juua:

Dehüdrtatsioon. See tekib, kui vedeliku tarbimine jääb vedeliku kaotusele alla. Vedeliku puudus võib organismis tekkida näiteks väga aktiivsest eluviisist, kõrgest välistemperatuurist, imetamisest ja kõhulahtisusest. Kergemakujulist dehüdratatsiooni suudab koer ise reguleerida, ta saab aru, et tal on janu ja ta joob. Raskemad juhud vajavad aga arstiabi.
Neeruhaigused/neerupuudulikkus. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja jääkained ja reguleerides keha vedeliku tasakaalu. Kui neerud ei tee korralikult tööd, siis jääkained kuhjuvad vereringesse. Neerud kaotavad võime vett hoida. Sagedasem joomine on üheks esimeseks sümptomiks, mida omanik märkab, kui tegu on neerupuudulikkusega.
Diabeet ehk suhkruhaigus. Diabeedi puhul ei toodeta kehas piisavalt insuliini või on vastus insuliinile puudulik, see põhjustab veresuhkru tõusu, mille tõttu koeral tekib janu.
Maksahaigused/Maksapuudulikkus. Maks on vastutab kehas toksiinide välja viimise eest. Maksafunktsiooni halvenemisel urineerivad koerad rohkem ja seetõttu ka joovad rohkem.
Hormonaalsed haigused nagu Cushing ja Addison. Cushingu puhul toodetakse neerupealistes liiga palju kortisooli ja Addisoni puhul liiga vähe. Hormonaalne tasakaalutus põhjustab häireid neerudes ja selletõttu ka suuremat urineerimist ja joomist.

Pixabay

• Põletikulised protsessid. Kõik infektsioonid, millega kaasneb palavik võivad tõsta koeral janu, kuna organism üritab kehatemperatuuri korrigeerida.
Kõrvalekalded elektrolüütides. Kõrge kaltsium ja madal kaaliumi veres.
Ravimid. Teatud ravimid võivad tõsta vee tarbimist. Ravimite osas konsulteerida oma loomaarstiga.
Psühhogeenne liigjoomine. Kui ei leita liigselt vee joomises konkreetset põhjust võiks mõelda käitumuslikule muutusele. Joomine võib olla koertel stressikäitumine ja millegi muu asendustegevus. Vett armastavad tõud või kutsikad võivad igavuse peletamiseks vett juua.

Üldjuhul on liigjoomise põhjuseks siiski mingi tõsine haigus. Seega, kui tundub, et lemmikloom joob tavalisest palju rohkem, siis on soovitav pöörduda edasisteks uuringuteks kohe loomaarsti poole.