Enne, kui asja kallale asuda, peab toonitama, et alati ei olegi vaja küüsi lõigata. Näiteks õues elavatel kassidel on küüned elutähtsad ohu korral puu otsa ronimiseks. Samuti on mõnel õuekoeral või aktiivset eluviisi harrastaval koeral küünte loomulik kulumine nii suur, et sagedast lõikust ei olegi vaja teha. Omanik peab aga teadma, kuidas küüne pikkust hinnata ja kui kaugelt tohib küünt lõigata. Teadmatusest võib küünelõikus lõppeda verejooksu ja looma edasise umbusuga omaniku menetluste vastu.

Alljärgnevad pildid on abiks küüne elusa ja elutu osa kindlaks määramisel.

Kõige raskem on lõigata musta värvi küünt, kuna siin saab ainult aimata, kui kaugelt võib lõiget teha.

Osadel koertel võib küüne elus- ehk säsiosa olla hästi nähtav. Selle kindlaksmääramisel peab vaatama küünt käpapadjandi poolelt. Lõikamise joon peaks olema säsiosast umbkaudu 2 mm kaugusel. Kõige mugavam on küüsi lõigata nii, et koer või kass lesiks külili ja omanikul on võimalik lõikamise joont lemmiku päka alumiselt poolelt jälgida. Kui lemmikloom seisab püsti, ka siis tuleks käpp tahapoole üles tõsta, kuid seejuures on oluline, et loom püsiks rahulikult paigal ning ei teeks äkilisi liigutusi.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata esikäpa n.ö. pöidlaküünte ja ka tagakäpa lisavarvaste küünte lõikusele, mis maapinnaga kokku ei puutu ja seetõttu ise ei kulu. Raskematel juhtudel, sageli omaniku lohakusest tulenevalt, on nii mõnelgi koeral lisavarba küüs kasvanud nii pikaks, et on hakanud varba sisse kasvama. Selline seisund põhjustab koerale väga tugevat valu ja põletikku!

Küünte lõikamiseks on loomakliinikutes ja lemmikloomapoodides müügil spetsiaalsed küünetangid, mille lõikepind on kaarjas. Tavaliste kääride või inimestele mõeldud küünetangidega ei maksa seda tööd ette võtta.

Allikas: loomaarst.com