Maokeeru (inglise keeles gastric dilatatsion volvulus ehk GDV) põhjustab enamasti suurte toidukoguste tõttu mao laienemine, kus toit ja maos asuv gaas ei saa väljuda. Kuna toimub mao laienemine, siis rõhk maole suureneb. Lisaks mao laienemisele võib toimuda ka mao keerdumine ümber oma telje ning selline seisund on loomale eluohtlik.

Maokeeru kahtluse korral on vajalik väga kiire arstiabi!

Maokeeru korral on blokeeritud verevarustus makku ja põrna, samuti on ületäitunud mao tõttu tugeval häiritud ka keha kogu vereringe. Vererõhk langeb, koer võib langeda šokki ja teadvus võib kaduda. Mao sein võib suure pinge tõttu ka rebeneda.

Kellel seda esineb?

Maokeerd on suurema tekkeriskiga suurt tõugu koerte hulgas, eriti just sügava rinnakorviga tõugudel. Kõige suurema riskiga tõud on saksa dogi, weimari linnukoer, berni alpi karjakoer, setterid.

Saksa dogi eluajal on maokeeru tekkimise risk ligi 37%. Suur puudel, dobermann, rottweiler, iiri hundikoer, saksa lühikarvaline linnukoer, saksa lambakoer, rodeesia ridgeback, basset hound, verekoer, samojeedi koer, vana-inglise lambakoer, väike puudel ja taks on samuti väga kõrge maokeeru tekkimise riskiga koeratõud.

Ettevaatlik tuleb olla kőikide suurt kasvu ja/või sügava rinnakorviga koerte omanikel.

Kuidas seda seisundit ära tunda?

Peamised maokeeru sümptomid viitavad kõhuvalule. Koer seisab otsese põhjuseta sellises asendis, mis viitab ebamugavustundele. Veel võib esineda kõhupiirkonna laienemist, nõrkust, apaatsust, hingeldamist, lõõtsutamist, ilastamist ning oksendamisliigutusi, kuid oksemasse koer ei pruugi väljutada. Ligi pooltel maokeeruga koertel esineb südame rütmihäireid, mis võivad ise muutuda eluohtlikuks. Võib tekkida äkiline joogijanu. Koer on rahutu, heidab sageli pikali ning vahetab asukohti. Igemed muutuvad kahvaturoosaks. Väga raskes seisundis loomal esineb nõrkus, nõrk pulss, teadvusekadu. Need tunnused viitavad äkki tekkinud raskele seisundile, mis vajab väga kiiresti arstiabi!

Võib esineda ka kroonilist maokeerdu, sel juhul on sümptomiteks isu puudumine, oksendamine ning kaalu kaotamine.

Peamised maokeeru tekkimist soodustavad tegurid on:

  • koera kõrgem iga;
  • tõug;
  • kitsas ja sügav rinnakorv;
  • hiljutine põrna eemaldamise operatsioon (nt põrna kasvaja korral);
  • korraga suures hulgas kuivtoidu söömine, mis maos veel paisub ning seeläbi magu laieneb
  • ületoitmine üleüldiselt;
  • suurte veekoguste joomine lühikese aja jooksul (enne või peale treeningut, jalutuskäiku või teiste koertega mängimist).

Ka narkoos ja rahustavate ravimite manustamine võivad soodustada maolaienemist ja maokeeru tekkimist, seda juhul, kui koer on riskigruppi kuuluv ning teda tuleb korduvalt keerata. Koera keeramine üle selja ei ole mitte kunagi soovituslik.

Uuringud on näidanud, et suurem risk maolainemise tekkimisel on koertel, kelle psühholoogiline tasakaal on paigast nihkunud, see tähendab, et nad on hirmunud või üleliia erutunud, rõõmustaval koeral võib esineda mao tühjenemise ning funktsiooni häireid, mis omakorda soodustavad maolainemise tekkimist. Põletikulise soolehaigusega (inglise keeles inflammatory bowel disease, IBD) koertel on suurem risk maolaienemise tekkimisel.

Söötmisega seotud riskid ja soovitused

Üks peamiseid soovitusi on tõsta koera toidukauss söömiseks kõrgemale, kuid samas on uuringud tõestanud ka seda, et kõrgemalt söömine võib ise omakorda soodustada maokeeru tekkimist. Veel arvatakse, et söötmine üks kord päevas ning kui toidu osakesed on väiksemad kui 30 mm, siis need on tegurid, mis võivad soodustada maokeeru tekkimist.

On leitud ja arvatud, et koera kuivtoidus esinev soja, nisu ja loomaliha valk soodustavad liigselt gaaside tekkimist maos ning suures koguses õlide ja rasvade lisamine toidule aeglustab mao tühjenemist ning see samuti on võimalikuks ohuteguriks maolainemise ning maokeeru tekkimisel.

Diagnoosimiseks on vajalik anamnees, ehk tekkinud sümptomite kooslus ning kas tegu on eelsoodumusega tõuga. Enamasti on loomadel laienenud kõhupiirkond, kahvatud limaskestad, kiire südamesagedus, kehv pulsikvaliteet. Peamine diagnoosimise meetod on röntgenpildi abil, kus on tuvastatav mao liigtäitumine gaasiga ning kuna magu on keerunud ümber oma telje, siis on iseloomulikuks tunnususeks topeltmullid, gaasiga täidetud õõnsused.

Ravi

Maokeerd on eluohtlik seisund ning vajab viivitatamatut reageerimist ja arstiabi, kodus oma looma aidata ei saa. Raviks alustatakse koerale kiiresti vedelike manustamist veeni ning võimalusel püütakse maost sondiga gaasi välja saada, et maoseina pinget vähendada. Kui see ei õnnestu, siis eemaldatakse gaas troakaari abil. Kindlasti tuleb teostada ka EKG südametöö hindamiseks.

Edasi viiakse loom operatsioonile, kus keeratakse keerd välja ning vaadatakse üle kogu kõhuõõs, kontrollimaks ega seal ei esine muid patoloogiaid, mis võisid keerdu põhjustada (nt keerdunud põrn või põrna kasvaja). Seejärel kinnitatakse magu kõhuseina külge. Kui maokeeru tagajärjel on maosein kahjustunud, siis tuleb kirurgiliselt eemaldada ka osa maoseinast.

Maokeeru puhul on tegemist väga raske seisundiga ning prognoos on ettevaatlik. Suremus on 15-33%.

Maokeeru tekkimise ennetamiseks saab võtta kasutusele järgnevaid abinõusid, kuid hoolimata nendest võib koeral ikkagi tekkida maokeerd:

1. Toida koera 2-3 korda päevas kindlatel kellaaegadel, jagades toiduprotsjon väiksemateks osadeks;

2. Väldi koera kiiresti söömist, kugistamist, selle ennetamiseks on olemas spetsiaalsed toidunõud või mänguasjad;

3. Väldi liikumist umbes 2-3 tundi enne ja eriti pärast toitmist;

4. Toiduvahetus võiks toimuda järk-järgult uue toiduga segades umbes nädala jooksul;

5. Toida koera kõrgkvaliteedilise ja hea seedivusega toiduga;

6. Ära anna oma koerale riknenud toitu;

7. Kuna maolaienemist ja maokeerdu võivad tekitada ka makku sattunud võõrkehad (nt mänguasjad, puidu tükid, käbid, kivid, liiv jne), siis püüa ennetada võõrkehade neelamist. Katkised mänguasjad võiks likvideerida, mitte lubada kive või puitu närida.