Alljärgnevalt mõned populaarsemad teooriad:

1. Minevikupärand

Enne inimestega lõimumist pidid muistsed koerad oma toidulaua eest ise hoolt kandma. Liha hankimine polnud aga just kerge ülesanne. Jahitavad loomad ja linnukesed olid juba vanasti kole närvilised ning kippusid vähimagi krõpsu või kahtlase lõhna peale põgenema.

Paremate jahitulemuste saavutamiseks mõtlesidki koerad välja lihtsa, ent tõhusa nipi. Saaklooma valvsuse uinutamiseks rullisid nad end mõne ohutu rohusööja väljaheidetes, et nii oma isiklikke odööre summutada. Kui nüüd tuul juhtuski jänku või põldhiire ninna reetlikku lõhna puhuma, ei näinud ohver lähenemas mitte kurja, koriseva kõhuga koera, vaid süütut ebamäärase kujuga hiidpabulat.

Hundid muide kasutavad seda maskeerumismeetodit tänapäevani.

2. Kodurahu säilitaja

Koeramaailma populaarseim tarkusetera võiks kõlada järgmiselt: üks lehkav kasukas ütleb rohkem kui tuhat haugatust.

Selle teooria järgi on koera haisev kasukas informatsioonikandja. See on nagu koera isiklik blogi, kuhu ta paneb enda päevasündmused hoolikalt kirja: mida nägi, kuulis, kohtas või haistis.

Inimeste maailmas pole võõras nähtus armukade naine, kes nuusutab peolt tulnud mehe ülikonda, lootes või kartes sealt tabada võõrast naiseparfüümi. Sama põhimõte toimib loomaühiskonnaski.

Ka murelik koeraemand saab oma koju liibanud isase põhjalikult läbi nuusutada ning kergesti tuvastada, kuhu on härra päeva jooksul oma nina toppinud.

Pikantselt lõhnav karvastik võib liigikaaslastele teatada uutest naabritest, kellega tasub kindlasti tutvust sobitada. Või siis hoopiski mitte.

3. Kellele ema, kellele tütar

Teisisõnu, kui inimese jaoks võib kakatriibuline karvastik olla üpris ebameeldiv vaatepilt, siis koerad nii ei arva. Inimene oma egotsentrismis kaldub automaatselt eeldama, et kõik, mis tundub talle vastik, ei sobi ka koerale.

Tõde võib olla just vastupidine.

Võtame näiteks koerte hooldusvahendid. Kasvõi mõne hästi lõhnava šampooni – seda muidugi inimese enda arvates.

Hoolitsev omanik ostab kalli raha eest šampooni, vannitab ja hooldab sellega oma lemmiku kasukat ning on ise tulemusega ülimalt rahul.

Suur on aga inimese hämmeldus, kui tema jaoks täiesti puhas ja vinks-vonks koer näitab üles rahutuse märke. Ja ei lähegi kaua, kui ta hooga lähimasse haisuallikasse hüppab. See on koera jaoks täiesti loomupärane tegevus, sest ta püüab enda jaoks ebameeldivat šampoonilõhna millegi kodusemaga summutada. Näiteks käpaulatuses oleva väljaheitega. 

Kokkuvõtteks: kui koer ennast mõne koledasti lehkava materjaliga kokku mäkerdab, on see täiesti normaalne nähtus. Koerad lihtsalt käituvad nii.

Ja mitte ainult koerad – mäletate, “Karupoeg Puhhis” jooksis ju Notsu joonelt mülkasse, pärast seda kui Kängu ta eksikombel ära oli vannitanud.