Mis on FI-viirus? 8 asja, mida iga kassiomanik kassiaidsist teadma peaks


Mis on FI-viirus? 8 asja, mida iga kassiomanik kassiaidsist teadma peaks
Pixabay

Pesaleidja MTÜ vabatahtlike käest uuritakse tihti, mida tähendab FI-viirus ja kuidas see kassi mõjutab. Adopteerimisel on tihtipeale just FIV see, mis paneb teise kiisu kasuks otsustama. Vaatame lähemalt, mis viirus see on. Pesaleidja vabatahtlik toob välja ka kaheksa peamist asja, mida iga kassiomanik FI-viiruse kohta teadma peaks.

FIV ehk kasside immuunpuudulikkuse viirus (Feline Immunodeficiency Virus) on haigus, millesse on maailmas haigestunud arvatavasti umbkaudu 4,4% kassidest. Esimest korda kirjeldati seda 1987. aastal USAs Californias.

Haigus kandub kassilt kassile peamiselt hammustuse teel, kuid kuna väliselt terveid kasse tavaliselt ei testita, on vägagi tõenäoline, et pealtnäha terve kass võib olla omaniku teadmata viirusekandja. Inimesi see haigus ei ohusta.

1. See ei kandu inimesele edasi.

FIV on haigus, mis inimestele üle ei kandu. Samuti pole vaja muretseda teiste loomaliikide pärast kodus. Kui kass ja koer lõbusalt mängivad, ei tee kassi kriim koerale midagi. Kui peres elab kaks rahumeelset kassi, kellest ühel on FI-viirus, ei ole vaja ülemäära muretseda. FI-viirus ei kandu edasi, kui kassid omavahel ei kakle.

Seotud lood:

2. Kõige rohkem levib see läbi sügavate hammustushaavade.

Viirus saab levida vaid siis, kui hammustatud kass või hammustatav kass on FIVi nakatunud. Väga harvadel juhtudel levib see läbi seksuaalse kontakti. FIV on süljega leviv ning paarituvad loomad võivad seda üksteisega paaritudes levitada. Veel võib pisik levida läbi mustade nõelade, vereülekande ning ka emakassilt oma pesakonnale.

3. FIV on nõrk viirus.

Kui käid sõbrannal külas kel on FIV kass ja otsustad kassikest paitada, ei vii sa mingil juhul baktereid oma kassile koju. FIV ei püsi elus toidukaussides, korvides ega muudes nõudes. Samuti ei saa sa seda riietega levitada.

4. Kõige rohkem leidub FI-viirust vabakäigul peetavate kastreerimata isaste kasside seas.

Uuringute kohaselt on kõige suuremas ohus just isased kassid, kes on kastreerimata ja liiguvad väljas vabalt ringi. Toakasside nakatumise protsent on kõige väiksem.

5. Tihtipeale puuduvad sümptomid.

On väga tõenäoline, et FIV viirust kandev kass ei ilmuta sümptomeid lausa mitu aastat. Kui sümptomid aga ilmuvad, võivad need vaikselt või ootamatult süveneda. Kui märkate FIV kassil, kui ka diagnoosimata kassil alltoodud sümptomeid, siis tuleb veterinaariga ühendust võtta:

- Suurenenud lümfisõlmed
- Palavik
- Aneemia
- Kaalulangus
- Karvkatte muutused
- Isupuudus
- Kõhulahtisus
- Silma korrapäratu välimus ning ootamatu põletik
- Igemepõletik
- Suupõletik
- Hambaprobleemid
- Nahapunetus ja/või karvalangus
- Haavad, mis ei parane
- Aevastamine
- Eritis silmadest ja/või ninast
- Käitumismuutused
- Tihe urineerimine, urineerimise probleemid või kastist väljaspool urineerimine

6. Kassi võiks viiruse vastu testida.

Kui kass adopteerida, oleks soovitatav lasta teha FIV test. Vastus ei ole alati 100% kindel, aga siiski saate omanikuna jälgida oma kassi käitumist ja tervislikke muutusi ning teate kindlalt, mida jälgida.

7. FI-viiruse vastu puudub ravi.

Kuigi FIV-i jaoks puudub otsene ravi, saavad veterinaarid alati ravida sümptomeid. Seda siis, kui viirus on end juba avaldanud või siis, kui viiruslikke sümptomeid veel pole. Enamasti on sümptomaatiliseks raviks teistusugune toit või põletike vastased rohud. FI-positiivne kass peaks olema steriliseeritud või kastreeritud. Tema toidumenüüst peaks kõrvale jätma toortoidu, sest selle kaudu võib ta saada eluohtlikke baktereid või parasiite. FI-viirusesse nakatunud kass ei tohiks ka õues vabalt ringi liikuda, sest kakeldes võib ta nakatada teisi kasse.

8. FIV-iga kassid elavad tavalist elu.

Loe veel

Nagu juba mainitud, ei pruugi kass sümptomeid välja näidata. Sellest hoolimata, on oluline kassil silm peal hoida ja tema käitumist jälgida. Oluline on hoida kass heas konditsioonis, tagada talle hea toit, mitmekülgne ja stressivaba elu, regulaarne parasiiditõrje ning vaktsineerimine.

Tehes kindlaks oma kassi tavapärase oleku, märkate kindlasti ka seda, kui kassi kimbutab mõni tervisemure. Lisaks sellele on omal kohal ka korrapärased arstivisiidid, mis hoiavad teie kassi terve ning ka teie südame rahul.

Allikas: Pesaleidja MTÜ