TOP 7 | Loomaarst juhib tähelepanu ohtudele, mis varitsevad lemmiklooma soojade ilmade saabudes


TOP 7 | Loomaarst juhib tähelepanu ohtudele, mis varitsevad lemmiklooma soojade ilmade saabudes
Foto: Pixabay

Kevad on ilus aeg, kuid sellega kaasneb ka ohtusid. Loomaarst Sirli Rajas annab loomaomanikele nõu, millele tuleks soojade ilmade saabudes tähelepanu pöörata.

Allergiad

Nii nagu inimestel, esineb ka koertel kevadeti palju rohkem allergiaid. Loodus ärkab ellu ja tänu sellele on õhus palju õietolmu, tolmuosakesi, hallituse spoore jne. Sügelus, punetus, käppade lakkumine, nõrevool ninast ja silmadest, sage aevastamine ja karvakadu on asjad, mida omanik märkab.

Enamasti vajab allergia ka tähelepanu ja ravi, välja tuleb selgitada allergia põhjustaja, mistõttu tuleks konsulteerida oma loomaarstiga, kui koeral esineb eelnimetatuid sümptome.

Puugid ja kirbud

Mida soojemaks ilmad lähevad, seda aktiivsemaks muutuvad ka kirbud ja puugid. Kirbuhammustused võivad tekitada erinevaid nahaprobleeme ja allergiaid. Samuti on kirbud ka paelussi vaheperemeheks ja levitajaks.

Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane temperatuur tõuseb 5- 7 plusskraadini. Puugid levitavad Eestis borrelioosi ja anaplasmoosi. Borreelibakterid levivad hammustushaava kaudu organismi. Mida kauem on puuk looma küljes, seda suurem on võimalus, et nakkus kandub edasi. Anaplasmoosi põhjustav bakter kandub puugist peremehe organismi umbes 24- 48 tunni jooksul pärast kinnitumist. Puugi- ja kirbutõrjega on õige alustada kevadel ja teha seda kuni külmade tulekuni.

Seotud lood:

LOE VEEL | Kuidas oma lemmiklooma puukide eest kaitsta?

Nakkushaigused

Ka nakkushaigustel on kevadeti palju suurem levikuvõimalus. Kevadeti sajab palju ja porilombid on bakteritele väga soodsaks paljunemiskeskkonnaks. Porilompidest joomisel on koeral oht haigestuda leptospiroosi (see võib levida ka inimesele).

LOE VEEL | Leptospiroos on eluohtlik nakkushaigus

Aga ka erinevad viirushaigused nagu kennelköha, parvoviiruinfektsioon, koerte katk ja nakkav maksapõletik võivad ühelt koeralt teisele hõlpsamini kanduda, sest koerad liiguvad ja suhtlevad rohkem. Kahte viimast haigust Eestis küll praktiliselt enam ei esine, kuid alati peab meeles pidama, et nende raskete nakkushaiguste likvideerimine on saavutatud ainult tänu korralikule vaktsineerimisele. Enne suve peaks kindlasti üle kontrollima, kas lemmikloom on korralikult vaktsineeritud. Marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik.

Traumad

Erinevad traumad võivad juhtuda absoluutselt kõigi koertega. Kevadel on koerad aktiivsemad ja liiguvad rohkem. Kukkumisi, libisemisi, teravate asjade otsa astumisi ja teiste koertega kaklemisi esineb palju rohkem. Seega tasuks alati hoida lähima loomaarsti number käepärast, sest traumad ei hüüa tulles ja vajavad enamasti kiiret loomaarsti abi.

Aiandus

Kahjurite tõrjevahendid on ohtlikud. Rotimürk võib olla surmav.

Kes armastab aiandust ja omab koera, peab kindlasti teadma, et osad taimed on koertele mürgised. Eriti sibullilled nagu krookused, nartsissid ja tulbid, aga ka hüatsindilaadsed, alpikannid, rododendronid, asalead ja liiliad. Taimedest isegi ohtlikumad on erinevad kahjurite tõrjevahendid, mida aias kasutatakse. Kõige ohtlikum on rotimürk. Mürgistuse kahtlusel tuleb kiiresti loomaarsti poole pöörduda, sest mürgistus võib lõppeda looma surmaga.

Temperatuur ja päike

Kuigi ülekuumenemist esineb rohkem suvel, kui temperatuur on kõrgem, peaksime olema ettevaatlikud ka juba kevadiste ilmadega. Rohkem koeraga väljas liikudes tuleks vaadata, et koer ei saaks niiöelda päikesepistet. Koerale tuleb anda piisavalt vett ja lasta tal puhata varjulises kohas, väga kuumadel ilmadel aitab ka koera veega märjaks kastmine.

Kindlasti ei tohi jätta koera järelvalveta, eriti autosse, kus temperatuur võib tõusta kiiresti ja ohtlikult kõrgele!

Ka päevadel, mil päike on väga tugev ja kuumakraadid kõrged, tuleks hoida koer otsese päikese eest kaitstuna, sest ka koertel esineb päikesepõletusi. Ettevaatlik tuleb olla eriti valgete ja õrnema nahaga koertega.

Rästikud, mesilased ja vaablased

Kui koer saab rästikult hammustada, ära lase tal liikuda ja pöördu arsti poole.

Rästik on mürgine madu ja selle hooaeg on Eestis aprillist septembrikuuni. Mürgi kogus sõltub olukorrast ja sellest, kui palju konkreetne rästik mürki väljutab. Kevadine noor rästik, kes ei oska ohtu õigesti hinnata, võib väljutada rohkem mürki kui vanemad. Rästikuhammustusest tekib väga valus turse, kuid võib tekitada ka hüübimishäireid, verejookse, kudede nekroosi, vererõhu langust, südame rütmihäireid, neerukahjustusi ja kopsuturset. Peale hammustust tohib koer minimaalselt liikuda, et mürgi levimine aeglustuks. Seejärel pöörduda kiirelt loomaarsti poole. Ka mesilaste ja vaablaste hammustusest võivad tekkida valusad tursed ja allergilised reaktsioonid.