2020. aasta loomariigis: kangelased, ohvrid, heategijad, kurioosumid

Imeliselt tervenenud avariiohvrist koer Arina, monumendiks saanud rändur Žorik, loomakaitsjate ühisalgatus, rebase hukkamine haamrilöögiga, rohkelt elusid nõudnud maastikupõlengud Austraalias, viirusekandjatest loomad farmides ja loomaaedades - need märksõnad iseloomustavad aastat 2020 loomariigis.

Aasta algas ehmatava teatega Harku järve äärest leitud koerte katku kandvast rebasest, kes tuli hukata. Koroonaviirust ei osanud Eestis siis veel keegi karta, kuid koeri ründas juba siis eluohtlik tõbi, millesse haigestunud loomi tuvastatud veel aasta lõpuski. Delfi Lemmikloom kirjutas ka linnarebastest, kes on tulnud, et jääda ning inimestel tuleb ühiseluga harjuda.

Lõuna prefektuuri teenistuskoer Ärni avas aasta tõelise kangelasena, leides Võrumaa metsast üles seal ekselnud 92-aastase vanaproua, kes oli meeleheites juukseidpidi põõsasse takerdunud. PPA-ga liitus sel aastal mitu ärksat neljajalgset ja särasilmset teenistujat, teenekamatel tuli aga viimaks pensionile siirduda.

Möödunud aastavahetusel lahvatanud Austraalia maastikupõlengutes kaotasid elu miljardid loomad, seal hulgas haruldased isendid, kelle säilimine sattus ohtu. Seda suurem oli rõõm, kui aasta teisel poolel leiti mõni erakordne isend, näiteks pügmee-karihiir, kasvõi ainsa säilinuna oma liigist ning koaaladelgi sündisid taas pojad.

Kes on süüdi maailmas lahvatanud koroonapandeemias: nahkhiired või pangoliinid? Inimkond vaatas veebruaris ja märtsis küsiva, teinekord ka süüdistava pilguga loomade poole. Mõistagi ei saa süüdistada loomi, vaid nendega kaubitsevaid kahejalgseid ning Aasia loomaturud ei lõpetanud haruldaste loomadega kaubitsemist ka siis, kui haigus juba kogu maailmas möllas. Üleilmne haigestumine tõi elusloomaturud ja nendega seotud eetika aga fookusesse. Aasta teisel poolel selgus, et karusloomafarmides elavad mingid on suutnud ka inimesi nakata, mitmetes riikides hukati neid seetõttu miljoneid. Et ka kaslased võivad olla viirusekandjad ning haigestudagi, selgus Bronxi ja Barcelona loomaaedade lõvide näitel.

Koroonapandeemia muutis lemmikloomadega käitumist mitmel moel: lauslukustamise perioodil hakati soetama hulgaliselt koeri, et leiduks ettekääne nendega jalutamiseks, teisalt jäid kaasneva majanduskriisiga seoses paljud loomad kodututeks. Kanaari saarte piirkonda kuuluval Lanzarotel püüdis politsei kinni mehe, kes oli rihma otsa köitnud kana ning väitis, et jalutab oma lemmikloomaga. Kasvas ka lemmikloomade renditeenus, et neid jalutamiseks välja üürida.

Kevad ja suvi tõid kaasa mitmed ühiskonda raputanud loomapiinamise juhtumid: rusikaga pekstud ja aknast välja visatud kass, kelle väärkohtlemisest peremees videosid tegi, püünistesse püütud kass Vasalemma lähistel, siil, keda Paide poistekamp jalgpallina kasutas, Hiiumaal vallaametniku poolt haamriga maha löödud noor rebane, siil, keda korteripeol narriti kurgiviilude okastesse toppimisega... Need on üksnes mõned näited inimeste julmast käitumisest, mis viisid loomakaitseorganisatsioonid selleni, et koostati rahvaalgatus #aitab. Mida Riigikogu allkirjade peale hakkab, näitab järgmine aasta.

Juunis Laagna teel inimohvritega lõppenud liiklusõnnetuses rängalt viga saanud koer Arina sidus ühiskonna üksmeelseks. Algselt eutaneerimisele minema pidanud koera seljaoperatsiooniks annetati niivõrd suur summa, et jätkus teistelegi abivajajatele. Arina taastus vigastusest hämmastava kiirusega ja liigutas tuhandete inimeste südameid rahvusest ja emakeelest hoolimata.

Lõppevasse aastasse mahtus suuri tegusid tegema veel teinegi neljajalgne integreerija: Kalamaja legendiks kujunenud hulkurkoer Žorik, kes vaatamata kõrgele eale mitmel korral oma päästjad üle trikitas ega kuidagi ka hoiukodus püsida tahtnud. Oktoobris sai Žorik omale ausamba - kuju Arsenali keskuse ette, mälestamaks kõiki loomi, kes inimese süül koduta on jäänud. Žoriku lugu ületas isegi rahvusvahelisi piire: temast kirjutati mitmes suures USA ja Briti ajalehes. Tahtmatult jõudis koer lõimimise kõrvalt teda ümbritsevat kogukonda ka lõhestada: koera kuulsusest kannustatuna on teda omaks tahtnud mitmed kahejalgsed ja vaidlus, kellele eluaeg vagabundina elanud loom ikkagi kuulub, kestab edasi.

Tallinna loomaaed oli sunnitud kevadel küll väravad sulgema, kuid seda rahulikumas õhkkonnas tulid ilmale kevadised loomalapsed, keda varasuvel esmakordselt näha sai. Lisandus ka uusi kangelasi, näiteks jääkaru Rasputin, kes kolis Tallinna Venemaalt ja peab tõsisemat plaani emase jääkaru Friidaga. Seevastu Tallinnast Itaaliasse sugu jätkama saadetud tiiger Pootsman saigi sealses loomaaias kolme kutsika isaks. Kõige tuntumaks loomaaia asukaks kerkis aga šimpans Betty, kelle talitajalt pihta pandud harjaga koristamise video levis üle maailma.

Aasta lõpul tuli ilmsiks, et Tori hobusetallis käib loomi seksuaalselt kuritarvitamas mees, keda on raske takistada. Eesti loomakaitseseadus ei näe siiani ette karistust loomavägistamise eest. Riigikogu Maaelukomisjonis kerkis hiljuti küsimus, kuidas tõestada, et loom akti inimesega hoopis ei naudi?

Loomakaitseühingute vabatahtlikel jätkus tegemisi kogu aasta vältel: abi on tänavu vajanud tänavale visatud kassipojad, õnnetustesse sattunud siilid, kakud ja rebased ning koerte rünnakute ohvriks langenud hülgepojad.