Armas algatus: varjupaigakoerad koos politseiga patrullima, et koertele uus kodu leida

Millised koostöövormid Eestis kõne alla tuleksid?
Aasta Käpp 2018
Aasta Käpp 2018Foto: Rauno Volmar

Nebraska politseijaoskond algatas vahva kampaania. Varjupaigakoerad saavad korrakaitsjatega päev otsa kaasas käia, sest nii suureneb võimalus kodututel koertel omale uus kodu leida. Seda uudist jagas oma lehel ka Tartu Koduta Loomade varjupaik. Tegemist on vahva algatusega, mistõttu uurisime, kas midagi sarnast võiks ka Eestis ära teha.

Green Bays Wisconsinis asuv La Vista politseijaoskond otsustas varjupaigakoeri aidata ja tuli üsna omanäolise lahenduse peale. Politseijaoskonna kapten Bryan Waugh sõnas intervjuus väljaandele This Dog's Life, et programm pakub võimalust tugevdada suhteid Nebraska Humane Societyga ja pakub politseinikele võimalust lüüa kaasa kogukondlikus tegevuses.

Programmi nimi on K9 For a Day ja selle raames on kord kuus igasse patrullautosse lubatud kaasa võtta üks koer, kes saab korrakaitsjatega kaasa sõita terve päeva.

Esimene koer, kes reisile kaasa võeti, kannab nime Mickey. Tema on varjupaika sattunud juba kolmandat korda. Kui Mickey kurb lugu ka kohalikes uudistes esile tõsteti, leidis see vahva kutsu juba kolm päeva hiljem endale uue kodu. Soovi korral loe projekti kohta pikemalt SIIT.

Millised koostöövormid meil Eestis kõne alla tuleks?

Tartu koduta loomade varjupaik jagas seda südamlikku algatust ka oma Facebooki lehel ja kirjutas, et kui politseil on tahtmist, oleksid nemad kambas. Kahjuks ei ole politsei- ja Piirivalveamet (PPA) sel teemal Tartu varjupaigaga ühendust võtnud, seega pole neil kahjuks aimugi, kuidas selline projekt võiks Eestis välja näha.

Seotud lood:

Kuid koostöövorme on teisigi. Varjupaigad teevad koostööd Eesti vanglatega Käpp ja Käsi projekti raames. Käpp ja Käsi on ühiskondlik algatus, mille raames valitud kinnipeetavad Eesti vanglates arendavad oma tööalaseid oskuseid, treenides professionaalse juhendaja suunamisel ning järelvalve all varjupaiga koeri.

Tartu Koduta Loomade Varjupaiga sõnul on üks seal projektis osalenud loomadest juba uues kodus ja teine on peagi minemas. Kaks koera - Robi ja Karmen - on aga sellised, kes on tegelikult väga toredad, kuid huvi nende vastu on suhteliselt vähene. Varjupaiga sõnul on nad väga hüperaktiivsed koerad ja see on sageli ehmatav, kes aga endale energilist koera tahab, siis on nemad just õige valik.

Projektis osalenud Tartu koerad leiad SIIT ja kodu otsivate koerte kohta vaata SIIT.

Varjupaikade MTÜ esindaja Triinu Priks kirjutab, et ka nemad on avatud igasugusele koostööle ja osalevad samuti Käpp ja Käsi projektis. "Asetame alati esimesele kohale loomade heaolu ja kui see on tagatud, siis miks mitte," sõnab Triinu Delfile.

PPA aga nendib, et kuigi mõte kaasata varjupaiga koeri teenistusse on ilus ja õilis, siis paraku ei saa nad varjupaigast võetud koeri patrulli kaasata. Põhjuste kohta annab pikema seletuse politseimajor Tõnu Tänav, kes on PPA logistikabüroo relvastuse ja erivahendite grupi eri- ja vormivarustuse juhtivametnik.

Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskoertel on noorimast east alates oma koerajuht. Reeglina proovitakse saada kutsikad nii noorelt kätte, kui erinevate riikide seadused seda lubavad, ehk umbes kahe kuu vanuselt. Seda ikka seetõttu, et koerajuhi ja koera vahel moodustuks tugev side. Tavaliselt on sama koer ja sama koerjuht koos teenistuskoera kogu elu vältel, eranditeks on väga harvad üksikjuhtumid, mis on tavaliselt tingitud kas koera või koerajuhi tervisest või perekondlikest põhjustest.

Janek ja Kersti Nüüd koos oma teenistuskoertega - vasakult vaadates Otto 2 (Ott), Felix, Ärnest (Ärni) ja Aron Foto: Argo Ingver

"Pensionile minev teenistuskoer saadetakse väljateenitud puhkusele pidulikult ja selline koer jääb koerajuhi perre. See pole reegel ega kohustus. Koerajuhi jaoks pole teenistuskoer töövahend, vaid sõber ja kaaslane kogu eluks, kelle eest soovitakse hoolt kanda ka koera vanaduses," sõnab Tõnu Tänav.

Ta lisab, et pole harvad situatsioonid, kus koerajuhi peres on nii pensionärist koer kui ka teenistuses olev koer korraga. "Koerajuht saab teenistuskoera pensionile siirdumisel PPAlt rahalise toetuse, koer aga erinevaid kingitusi tänutäheks tehtud töö eest. Nii teenistuses kui ka pensionil olevad koerad elavad oma koerajuhi kodus," lisab Tänav.

Tõnu Tänava sõnul on tubli teenistuskoera kasvatamine ja õpetamine väga töömahukas protsess. See nõuab koerajuhilt suurt pühendumist, palju töötunde, pidevat tööd nii koera kui ka endaga. Ja ka magamata öid, kui kutsikad on väiksed või koer on haigeks jäänud.

LOE VEEL: Eesti politseikoerad on teinud tõeliseid kangelastegusid

Koolitused algavad Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuses siis, kui kutsikad on alles kahe kuu vanused ning koer õpib kõiki vajalikke oskusi ja teadmisi pidevalt juurde kogu teenistuse aja vältel.

Kuna meie koerad on läbinud eksameid, saame olla kindlad, et meie koerad ei ründa põhjendamatult kedagi teist, ei inimest ega ka teist lemmiklooma.

Ainult edukalt eksameid sooritanud koer saab teenistuskoeraks. Samuti peavad koerad koos koerajuhtidega oma edasise teenistuskäigu jooksul sooritama eksameid uuesti iga kahe aasta ning teenistust saabki jätkata seni, kuni lubab tervis ja katsed on edukalt läbitud.

"Ka kutsikaid valime kennelitest, kus on tugevad teenistuskoerte traditsioonid. Meie koerte vanemad on kas politsei-, piirivalve-, kaitseväe- või vanglateenistuste taustaga," täpsustab politseimajor.

Koerajuht treenib teenistuskoera aastaid: esikohal on kuulekus. Koer peab reageerima ainult koerajuhi käsklustele, oskama tööd teha stressirohketes situatsioonides ja rahvarohketes kohtades, käituda hästi nii lasteaias esinedes kui ka autoga sündmuskohale koos koerajuhiga sõites, oskama viibida nii inimeste kui ka teiste loomade seltsis.

Aasta Käpp 2018 Foto: Rauno Volmar

"Kuna meie koerad on läbinud eksameid, saame olla kindlad, et meie koerad ei ründa põhjendamatult kedagi teist, ei inimest ega ka teist lemmiklooma. Samuti teame, kuidas käituvad meie koerad erinevates stressitekitavates situatsioonides, nad ei jookse minema, ei sattu ise paanikasse ja ei vigasta ka ennast," räägib Tõnu Tänav.

Ta lisab, et kuna PPA koerad on kokku kasvanud oma koerajuhiga alates kaheksandast elunädalast, saab koerajuht aru iga väiksemast liigutusest, mida tema koer teeb ja mida ta järgmise sammuna ette võtab. "Mõte kaasata varjupaiga koeri teenistusse on ilus ja õilis, kuid paraku varjupaigast võetud koeri patrulli kaasata ei ole võimalik," võtab politseimajor Tõnu Tänav jutu kokku.