Asotsiaalse naise juurest leiti saksa lambakoer, keda järasid elusast peast vaglad

Häirivad fotod!
Asotsiaalse naise juurest leiti saksa lambakoer, keda järasid elusast peast vaglad
Eesti Loomakaitse Liit/Facebook

Loomakaitsjat päästsid Põhja-Tallinnast elusalt mädanema läinud saksa lambakoera.

Eesti Loomakaitse Liit vahendab, et Põhja-Tallinnast päästeti politsei ja päästjate kaasabiga saksa lambakoer, kes oli vähemalt kuu aega ühes asendis pikali maas lamanud, kellel olid tekkinud lamatistest haavad ning nendes toimetasid vaglad. Koera omanik, Irina, koerast ei hoolinud ning politsei kutsusid välja naabrid, kes kurtsid tohutu haisu üle, mis maja trepikojas just Hope'iks ristitud koera seisundi tõttu valitses.

Koerake oli nälginud ning esmakordselt koera vaadates arvasid päästjad, et temast enam elulooma ei saa. Koer toodi kanderaamiga teise korruse korterist alla ning toimetati loomakliinikusse. Sealsete protsetuuride käigus turgutati sakslane piisavalt üles, et vastupidist loota.

Loe täpsemalt Loomakaitse Liidu enda postitusest. Hoiatus, tekst ning manustatud fotod võivad nõrganärvilistele mitte sobida!

Eilse päeva šokeerivaim päästmine leidis aset Tallinnas Puhangu tänaval. Meile helistas hommikul Tallinna politsei ja palus abi seoses Puhangu tänava väljakutsega. Nimelt oli palutud politseil kohale tulla kohutava haisu pärast, mis korterist trepikotta levis.
Korterisse sisenedes avanes kohutav vaatepilt.

Mitte kõige korrektsemate elukommetega Irina korteris, keset prügilaga, lebas saksa lambakoer. Hais, mis korteris oli, ajas öökima kõik seal viibijad. Lisaks lehale, mis korteris oli seoses kohutava räpasusega, haises hullusti ka koerake, kelle keha katsid kohutavad mädanevad haavandid.

Seotud lood:

Koer lihtsalt lebas oma väljaheidete sees, mädanevates haavades olid toimetamas juba prisked vaglad. Ilmselt olid mädanema läinud pikast lamamisest tekkinud lamatised, kuna koera perenaine teda ei pööranud. Naine väitis, et koer on sedasi pikali juba kuu aega. Koera vanuseks 9 aastat. Koer oli ka väga nälginud.

Katrin läks meie palvel kohale, et viia koer Petcity kliinikusse. Kuna tegemist oli teisel korrusel asuva korteriga ja väga kriitilises seisus suure koeraga, siis ei jäänud politseil muud üle, kui appi kutsuda päästeteenistus. Mehed aitasid koera kanderaamiga alla ja panid Katrini autosse.

Vaatamata koera eluohtlikule seisundile, oli ta siiski kontaktne ja kurtis Katrinile terve tee oma rasket elusaatust.

Kliiniku veterinaarid tuvastasid mitmeid väga suuri haavandeid, mis ulatusid välja luudeni. Haavades olid prisked vaglad. Koera tagakeha oli halvatud ja tagajäsemed väga paistes ning jäigad. Koera küüsi polnud ilmselt kunagi lõigatud.

Nii pikkad küüned viitavad sellele, et looma polnud ilmselt enne lamama jäämist juba väga kaua jalutama viidud. Koera põis oli nii suur ja täitunud, et esimese hooga kahtlustati kasvajat. Kateetri abiga eemaldati põiest üle 3 liitri uriini, kasvajaid ei tuvastatud.

Koer oli alajahtunud ehk kehatemperatuur kõigest 34 C. Koera üldseisund oli väga kehv. Lisaks terviseprobleemidele, oli ta ka nälginud ja kõhetunud.

Õnneks tema elutahe oli suur ja sööki nähes ta lausa kugistas seda meeleheitlikult.

Koerakese haavad puhastati, loom pesti puhtaks väljaheidetest ja ta sai peale kõik vajalikud ravimid. Õhtuks tõusis ka tema kehatemperatuur vaikselt normi suunas.

Kuna ta ise tagakehast liikuma pole võimeline, siis pööratakse teda iga 2-3 tunni tagant. Kateeter on ka põies, et tagada põie taastumine. Vereproov näitas kerget aneemiat, kuid muud näitajad olid üllatavalt normaalsed. Esmasel vaatlusel on tuvastatud, et tagajalgades puudub süvatundlikkus. Seoses neuroloogiliste nähtudega, konsulteerime esmaspäeval kindlasti väga hea neuroloogiga.

Me pole veel valmis allaandma, sest näha on, et Hope tahab elada. Oleme olnud ennegi tunnistajaks suurematele ja väiksematele imedele. Kui vaja, teeme kõik lisauuringud, et tuvastada koera tervislik seisund väga täpselt.

Looma perenaine Irina tegi koera loovutuse Eestimaa Loomakaitse Liidule ja meie oleme nüüd tema pere.

Pere võitleb lõpuni ja enne, kui pole päriselt kadunud lootus, ei anna ka meie alla. Loomulikult ei jäta me proovimata kõiki võimalusi, et koer terveks saada ja tagada talle õnnelikud viimased eluaastad.

Looma endise perenaise Irina suhtes, teeme kindlasti avalduse politseile kriminaalmenetluse algatamiseks.

Lootus, et julm loomaomanik kuidagi karistatud saab, on muidugi väike, sest siiani on enamus loomapiinajaid politsei poolt karistamata jäetud.

Paneme kõigile südamele selle, et, kui tunnete kuskil kortermaja trepikojas kahtlast halba lõhna, siis võtke meiega ühendust. Kogemus näitab tavaliselt seda, et loomapidamisega on mingis korteris midagi väga valesti. Tavaliselt leiame eest väga hullusti väärkoheldud loomad - nii kassid kui koerad.

Hais trepikotta ei levi, kui nt. koer on korra põrandale pissinud või kassi liivakast paar päeva puhastamata. Trepikotta levib hais siis, kui korteris on olukord selline, et see on loomadele juba eluohtlik. Oleme avastanud selliselt ka mitmeid kutsikavabrikuid.

Oleme siidikindad ammu käest visanud ja selliste juhtumite korral, nagu Hope'ga, suhtume loomapiinajatesse kompromissitult.
Nii mõnigi võib mõelda, et ehk inimesel polnud raha looma arstile viimiseks või jaksu seda teha...

Jah, kõik on võimalik, kuid see pole vabandus. Alati saab abi paluda, kui asjalood on nii hullud. Looma piinaval viisil surema jätmine on andestamatu.

Hope'i raviarve on tänaseks juba ligi 1000 EUR ja suuremad uuringud veel ees. Eilne Sõbra juhtum samuti meie kanda. Paljud on annetanud, kuid prognoositavad summad on kahjuks suuremad kui tänaseks laekunud annetused. Mõistame, et kõigil on raske ja oleme iga sendi eest tänulikud.

Siiras tänu Katrinile, kes koera kliinikusse viis, täname Eesti politseid, kes väljakutsele kohale läks ja meiega ühendust võttis ning oleme tänulikud Päästeametile, kes appi koera transportima tulid. Ainult sellises koostöös oleme tugevad.