Eakas loom vajab erihoolt

 (1)
Õle16a, korter kus vanainimene hoidis koerakarja
Õle tänava kortermajas hoidis vanainimene koerakarjaFoto: Loomade Hoiupaik

Sarnaselt eakate inimestega võivad ka eakaid lemmikloomi vaevata vanaduses tervisehädad.

Tänu parematele elutingimustele on koerte ja kasside eluiga pikenenud. Näiteks Ameerikas oli koerte keskmine eluiga 1930. aastatel 7 aastat, praeguseks on see kasvanud 12-le. Eestis täpne statistika puudub, kuid minu tähelepanekute järgi on koerte ja eriti kasside eluiga viimase kümne aasta jooksul tunduvalt pikenenud.

Sagedamad tervisehädad eakatel koertel on rasvumine, südamehaigused, liigeseprobleemid, hambakivi ning igemepõletik, kasvajad, diabeet, neeruhaigused ja käitumishäired (seniilsus) .
Vanematel kassidel esineb sageli neeru- ja põiehaigusi, kasvajaid, hambakivi ja igemepõletikku.
Vana loom muutub aeglasemaks, karvkate hallineb ja muutub ka käitumine. Ent nii mõnigi kord peetakse haigustunnuseid ekslikult normaalseteks vananemisega kaasnevateks ilminguteks ning ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Ilmekaks näiteks on koerad, kes sageli kannatavad kaugelearenenud liigesehaiguse tõttu tugevat valu. Seetõttu võib ka kõige tavalisem jalutuskäik olla eakale koerale tõeline piin, ent koeraomanik arvab, et koer lihtsalt vana ega tunne enam jalutuskäigust rõõmu.

Märka muutusi! 
Kui loomal esinevad järgmised tervisehädad, oleks mõistlik konsulteerida loomaarstiga. Tegemist võib olla haigusega, mida saab ravida. Nii saate looma vanaduspäevi meeldivamaks muuta.
• Kiire kehakaal langus
• Kiire isu vähenemine
• Isu suurenemine ilma kehakaalu tõusuta
• Kõhulahtisus ja/või oksendamine
• Pidev ülisuur janu ning urineerimine
• Kiire väsimine
• Köha
• Rahutus
• Raskused tõusmisel ja mahaheitmisel
• Kuulmise ja nägemise häired
• Karva enneaegne hallinemine
• Käitumishäired

Hoolitsev loomaomanik saab oma lemmiku aitamiseks väga palju ise ära teha, teda jälgides ja õigel ajal abi otsides. Tähtis on, et loomal oleks kindel „perearst“, kes tunneb looma põhjalikult ning saab omanikku alati nõu ja abiga toetada. Vajaduse korral suunab ta looma edasi eriarsti juurde.

--Väikeste koerte keskmine eluiga on pikem kui suurt tõugu koerte oma. Päris väikesi koeri peetakse eakateks alates 10-12 aasta vanusest, keskmist kasvu koeri umbes 8-10- ning päris suuri juba 8-6 aastaselt.
Seitsmeaastast kassi võiks nimetada keskealiseks, 12 aastast eakaks ning 15 aastast kassi vanuriks. Ometigi võivad kassid elada palju vanemaks: näiteks Taanis on teada kass, kes elas 35aastaseks.—

Soovitused eaka looma omanikule:
∙ Hoidke looma kehakaal normis. Ülekaal on suur probleem koertel, vähem kassidel. Rasvumine soodustab südame- ja liigesehaiguste ning suhkruhaiguse teket. Ülekaalust vabanemine on paljude haiguste ravi võtmeteguriks – näiteks osteoartriidi puhul ei ole ravimitest suurt abi loota, kui liigese ülekoormust ei vähendata. Õige toitumine aitab vananemisprotsessi aeglustada.
∙ Jälgige koera või kassi hammaste olukorda (loodetavasti olete teinud seda juba kutsika- või kassipojaeast alates) . Hammastele kogunenud katust saab lahti hammaste pesemisega, kui aga hambaid katab juba hambakivi, siis saab aidata ainult loomaarst. Hambakivist võib tekkida terve rida probleeme, millest põhiline on igemete pidev põletikuline seisund. Seal aga võivad bakterid tungida vereringesse ning tekitada põletikke kõikjal – pikaajalise igemepõletikuga seostatakse näiteks südameklappide deformeerumist, neerupõletikke ning selgrooprobleeme.
∙ Käige regulaarselt tervisekontrollis, eaka loomaga vähemalt kaks korda aastas. Mõnes loomakliinikus on välja töötatud geriaatrilise skriiningu programm, mis võib sisaldada kliinilist ülevaatust, vereproove ja spetsiifilisi teste vastavalt looma varasematele terviseprobleemidele.
∙ Jälgige oma neljajalgset sõpra. Sageli jäävad mõned haigusnähud loomakliinikus märkamata, sest nii koerad kui kassid püüavad võõraste ees oma nõrkusi varjata. Ka mitmed muud haigusnähud on märgatavad just pererahvale: käitumishäired, liigne janu, kiire väsimine, isutus või algstaadiumis kasvaja.
∙ Tähtis on tunda lemmiku tõulisi iseärasusi. Mõnel koeratõul esineb teatud haigusi sagedamini. Kassidel on niisuguseid erinevusi vähem. Näiteks esineb paljudel suurt tõugu koertel sagedamini liigesehaigusi, pika kehaga koertel (näiteks taksidel) spetsiifilisi lülisambahaigusi jne. Näiteks setterite hulgast on paksukesi väga raske leida, ent paljud rotveilerid, labradorid, retriiverid või kokkerspanjelid peaks kaalust kõvasti alla võtma.
∙ Regulaarne karvastiku korrashoid on tähtis igas eas lemmikloomale, eriti aga eakale. Just kammimise ajal võivad ilmsiks tulla algjärgus nahaprobleemid ning kasvajad. Naha ja karva pidev hooldus võimaldab olla loomal kontaktis inimesega – just eakad loomad võivad pererahvast veidi võõrustada.
∙ Sageli muutuvad eakatel loomadel nahk ja karvad kuivaks. Hõreda, tuhmi ning katkeva karvastiku puhul aitavad oomega-rasvhappeid sisaldavad toidud või toidulisandid, niisutava toimega šampoonid ja karvapalsamid. Oomega-rasvhapped stimuleerivad karvakasvu, annavad läiget ning vähendavad karva kuivust. Need ergutavad uue karva kasvu, kuid ei mõjuta eriliselt olemasolevat karva. Seega võib algul karv veelgi rohkem lahti tulla, kuid eemaldunud karva asemele kasvab kiiresti uus, tugev ning läikiv kasukas. Tulemust on näha mõne nädala jooksul.
∙ Eakatel kassidel on sageli probleemid neerudega. Kui neerupuudulikus jääb diagnoosimata, lõpeb kassi elu enneaegu. Seda riski aitab vähendada pidev tervisekontroll ja sobiv dieet alates 7.-8. eluaastast. Eaka kassi toidus on vähem valku ja mõningaid mineraale, et võimalik varjatult kulgev neeruviga ei süveneks ning organism toimiks hästi veel palju aastaid.
∙ Ka eakatel koeradel on sageli probleeme neerudega. Eakate koerte dieeti soovitatakse üle seitsmeaastastele koertele. Vanusepiir ei ole siinjuures kuigi range, sest mõned koerad vananevad kiiremini kui teised. Üldiselt võib öelda , et väiksed koeratõud elavad kauem ja seega ka vananevad aeglasemalt. Eri tootjate toidud on veidi erinevad, kuid need on kantud sarnastest ideedest: anda eakale koerale kõiki vajalikke toitaineid kergesti omastaval kujul, vältida potentsiaalse neerukahjustuse süvenemist ning aidata seedimist korras hoida. Vahel vajab eakas loom spetsialiseeritud toitu, kuid selle määrab loomaarst.
∙ Vanemas eas muutub viletsamaks koerte ja kasside seedimine. Väheneb looma võime toitaineid omastada, sagenevad ebameeldivad intsidendid hädade tuppa tegemise kujul. Eakas loom peab saama täisväärtuslikku ja kergesti seeditavat toitu. Toitained, mida loom varem heameelega sõi ja vaevata seedis, ei pruugi enam sobida.
∙ Vanal loomal halveneb võime tajuda lõhna ja maitset. Sellega võib kaasneda kehv isu, sest koerad-kassid „söövad lõhna“. Kui toit ei ole piisavalt ahvatleva lõhnaga, ei pruugi nad süüa, tekib toitainete puudus ning loomad kõhnuvad. Haiguslik kõhnumine on sageli üle kümneaastaste kasside probleem. Kui loom on harjunud sööma kuivtoitu, tuleb tavatoit asendada eakatele mõeldud spetsiaaltoiduga: see on kergesti seeduv ning sobivalt ahvatleva lõhnaga.