Eesti Loomakaitse Selts: kohaliku omavalitsuse ülesanne on seista nii oma piirkonna kodu- kui ka põllumajandusloomade heaolu eest

 (1)
Elu Ranna Rantsos
Ranna rantšo eri värvuses põrsad.Foto: Ilmar Saabas

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on seista nii oma haldusalasse kuuluva ühe hulkuva kassi kui ka 10 tuhande saatuse hooleks jäetud sea heaolu eest olenemata kulude suurusest – Kehtna vallavalitsus on selle positiivseks näiteks.

Raplamaal Kehtnas asuv Rey Seakasvatus OÜ on majandusraskuste tõttu hädas oma üle 10 000-pealise seakarja söötmisega. Kohalik omavalitsus on kulutanud tänaseks pea 19 000 eurot, et sead ei sureks nälga. Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul ei luba seadus ega süda loomi nälga jätta ja taoliste olukordade paremaks sujumiseks vajab loomakaitseseadus muutmist.

„Loodame väga, et värskelt ametisse astunud ministri ettepanek muuta loomakaitseseadust saab teoks tähendades eelkõige seda, et nii hulkuvate kasside kui ka koerte kõrval saavad kohalike omavalitsuste ja riigi toel alati kaitset ka omanike poolt saatuse hooleks jäetud teised loomad,“ ütles Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll ja nentis: „Kahjuks on olnud möödunud aastatel küllaga juhtumeid, kus näiteks hulkuvad küülikud, kitsed ja lambad ei olnud kohalike omavalitsuste arvates nende probleem, sest nad pole koerte ja kasside pidamise eeskirjades kirjas.“

„Tegemist ei ole esimese ega ka viimase juhtumiga, kus kohalikul omavalitsusel tuleb asuda omaniku asemele ja loomade edasise elukäigu eest hea seista. Vajalik oleks riigi vastavate ametkondade ja kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide koostöös välja töötada juhised, mis aitaksid edasisi olukordi sujuvamalt lahendada seadmata ohtu loomade heaolu. Vajadusel peaks kohalikku omavalitsust toetama riik,“ ütles Mäll.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aastast tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine.