FOTO | Ohustatud kilpkonn pidi munad otse keset lennurada munema, sest see ehitati tema ajaloolisele pesitsuspaigale

 (1)
FOTO | Ohustatud kilpkonn pidi munad otse keset lennurada munema, sest see ehitati tema ajaloolisele pesitsuspaigale
Pixabay

Merikilpkonnad naasevad peaaegu alati täpselt samale rannale, kus nad ise sündisid, et oma munakurn seal maha matta. See kilpkonn, kes tuli kaldale Maldiivide saare ajalooliselt populaarses pesitsuspaigas, avastas, et tema endisele pesitsuspaigale oli vahepeal lennurada ehitatud, nii ei jäänud tal muud üle, kui oma munad otse keset lennujaama lennurada muneda. Lennujaam oli ehitatud endisele rannale.

See on karm näide elupaikade kadumise otsesest mõjust elusloodusele, kui IUCN-i ohustatud liikide nimekirjas olev roheline merikilpkonn muneb oma munad Noonu atollil ehk rõngassaarel asuva Maafaru lennuvälja 2200 m pikkuse lennuraja asfaldile.

Merikilpkonnad naasevad peaaegu alati täpselt samale rannale, kus nad ise sündisid, et oma munakurn seal maha matta, võttes mõnikord ette kangelaslikke, mitmeaastaseid reise – kõik selleks, et jõuda samale väikesele liivaribale.

Vaatamata õnnetutele asjaoludele ja nukrale fotole intsidendist, oli kilpkonn igati terve ja suundus kohalike sõnul tagasi merre.

Foto: Kuvatõmmis / Independent
Seotud lood:

Kohaliku ajalehe teatel on Maafaru olnud pikka aega populaarne pesitsuspaik sadadele kilpkonnadele. Leht tsiteeris ametnikke, kelle sõnul polevat pärast lennuvälja ehitamist möödunud aastal saart külastavate kilpkonnade arv langenud.

„Vaatamata raja ehitamisele pole langenud see tihedus, millega kilpkonnad saart pesitsemise eesmärgil külastavad,” olevat väitnud Maafaru saare omavalitsuse esindaja.

Maafaru rahvusvaheline lennujaam pole veel valminud, kuid projekti lõpuks suudab väike atoll üheaegselt vastu võtta kuus lennukit; samuti plaanitakse ehitada ka hotell ja kuurort. Maldiivide tolleaegne president Abdulla Yameen Abdul Gayoom ütles eelmisel aastal, et lennujaam, mille väärtus on 60 miljonit dollarit, oli Araabia Ühendemiraatide annetus Maldiividele.

Juhtumit puudutavas aruandes tõstatati ka küsimus, et kui palju tuleb siis Maldiivide bioloogilisest mitmekesisusest ohverdada, et riik saaks tööstuslikult ja majanduslikult edasi liikuda.

Allikas: independent.co.uk