JAHMATAV | Kliimasoojenemise tõttu on Beringi meres hukkunud tuhandeid lunne


JAHMATAV | Kliimasoojenemise tõttu on Beringi meres hukkunud tuhandeid lunne
Pixabay

Paar surnud lunni ei tõmba teadlaste tähelepanu. Kui surnud lunnide arv on aga tavapärasest 70 korda suurem, siis väärib see kahtlemata suuremat tähelepanu. Beringi meres asuvalt püha Pauli saarelt leiti hiljuti tohutu hulk hukka saanud lunne. Teadlaste hinnangul on merelinnud hukkunud kliimasoojenemise tõttu.

2016. aastal läbi viidud nelja kuu pikkuse uuringu käigus leiti 359 tupslunni korjust. Paljud neist olid kaldale uhutud, mida juhtub selle konkreetse liigi esindajate seas aga harva. Viimase kümnendi jooksul on seda täheldatud lausa kuuel korral. Teadlaste tähelepanu köitsid aga tupslunnid, kui ühtäkki avastati massiline hulk surnukehi.

Surnud linde olla 3150-8800 tükki, neist 87% moodustasid tupslunnid.

Teadlaste sõnul võis surnud linde olla 3150-8800 tükki. Nendest ligi 87 protsenti moodustasid tupslunnid. Arvatakse, et surmapõhjuseks võis olla nälg ja toidu puudus, sest lindude surnukehad olid väga kidurad. Suurem osa lindude korjustest kuulusid täiskasvanud isenditele, kes kasvatasid uusi hoosulgi. See võib aga omakorda viidata sellele, et linnud olid raskete olude tõttu sulestikku kaotanud.

Teadlaste rühm usub, et lindude massilise suremise üheks peamiseks põhjuseks on merepinna pealiskihi kõrge temperatuur, mis lasi valla niinimetatud doominoefekti. Seetõttu muutus planktoni ja lindudele söödaks oleva kala kogum Beringi mere idaosas. Usutakse, et seetõttu ei jätkunud lindudele söögipoolist, mistõttu surid paljud neist nälga.

Seotud lood:

Tupslunnid veedavad suurema osa oma elust avaookeanil, rannikule liiguvad nad vaid paaritumishooajaks, et pesitseda ja sulestikku vahetada. Keha on neil must, näoala kaunistab valge laik ja nokk on eredavärviline. Kulmualalt ulatuvad kuklasse juukseid meenutavad pikad kollased suletutid, mille järgi on see liik ka oma nime saanud.

Sulgede vahetamine on lindude jaoks energiakulukas protseduur ja seetõttu on lindude lennuvõime sel ajal piiratud. Erinevad kliimategurid ja sulevahetusperiood olid ilmselt massilise väljasuremise juures määravad. Linnud ei saanud lihtsalt piisavalt toitu.

National Park Service (NPS) märgib, et ka Alaskal on märgatud massilist merelindude suremust. Tegemist oli juba kolmanda hooajaga, kui massiline hulk merelinde ära suri.

NPSi sõnul on merelinnud aga ookeani ökosüsteemi toimimisele vajalikud. Hiljutised sündmused on murettekitavad ja annavad aimdust, et mere ökosüsteemidega on toimumas olulised muutused. Põhja poole jäävate ookeanide temperatuur on rekordiliselt tõusnud.

Kui temperatuur jääbki tõusma, jääb merelindudele toitu järjest vähemaks ja suurem osa neist sureb nälga, sest soe temperatuur ei sobi ka külmaveekaladele, kes siis endale uut elupaika otsima lähevad.

Allikas: iflscience.com