Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel teostatakse vaktsineerimist Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialadel ning tööd lõpetatakse taas Ida-Virumaa veel vaktsineerimata aladel.

”

Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlikud.

VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine sõnul pole marutaud Euroopast kuhugile kadunud. „Sellel aastal on metsloomadel marutaudijuhtumeid tuvastatud näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Samuti oli marutaudijuhtum eelmise aasta septembris Leedu Vabariigis.” Tegemist on riikidega, mis on eestlaste seas populaarseteks turismisihtkohtadeks. “Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid,“ selgitas Niin.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Vaktsiin on suukaudne. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega, mis piisava nähtavuse tagamiseks lendavad madalalt. Vaktsiine ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Vaktsiinsööt ja vaktsiin on koduloomadele ohutu, kuid pole mõeldud nende vaktsineerimiseks.

Mida teha, kui leiad vaktsiinipala?

• Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.
• Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.
• Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
• Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti. Samuti on iga loomaomanik kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab nii VTA kodulehelt kui ka veebilehelt marutaud.ee.

Tänaseks on meie riik marutaudivaba

Kui 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma, siis 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. See oli kaks aastat peale seda, kui vaktsiini Eestis esimest korda külvati. Pideval vaktsineerimisel on olnud mõju ja alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik.

Marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult piirneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011–2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri. Seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, on alates 2015. aastast vaktsineerimisala kolmandiku võrra väiksem ning paikneb vaid Vene Föderatsiooniga piirnevatel aladel.

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril.

Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel tuvastati Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid.

Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 77% sihtgrupi loomadest. 48%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

LOE VEEL | Loomaarst Tiina Toomet räägib marutaudi ohtlikkusest lähemalt SIIN.