Julm suvi: loomakaitsjad said rekordarvu teateid väärkohtlemisest


Koer, koerad, koduloom
Lisaks ilmselgelt vägivaldsetele juhtumitele kannatavad loomad väärkohtlemist ka argielusFoto: Priit Simson

Möödunud suvi ei olnud loomadele helge loomade suhtes toime pandud äärmiselt julmade juhtumite arv tõusis mitmekordselt. Üksnes Eesti Loomakaitse Seltsile laekus 58 kaebust seoses loomade väärkohtlemisega. Loomakaitsjad tunnevad end abituna ja soovivad loomadele paremat kaitset.

Kui tavapäraselt puutuvad loomakaitsjad kokku aastas keskmiselt ühe-kahe juhtumiga, mis on olnud looma(de) suhtes äärmiselt julm, siis selle aastaga on see number juba ületatud. Möödunud nädalal lisandus lausa kaks juhtumit, väidab Eesti Loomakaitse Selts.

„Loomi ei kohtle halvasti või lausa julmalt üksnes inimesed, kelleni võib olla informatsioon või teadmised ei jõua, vaid probleemi suurust näitabki asjaolu, et seda teevad ka need, kes peaksid valdkonnaga kursis olema," lisas ELSi otsese abistamise juht Carol Liaks.

Äärmiselt julmad juhtumid on tegelikkuses vaid jäämäe tipp. Loomad kannatavad iga päev puudulike pidamistingimuste, madala kvaliteediga toidu ja omanike hoolimatuse tõttu. Kui neljajalgne jäetakse ravita või ei võimaldata talle loomuomast elu, siis on see tegelikkuses samuti looma suhtes julm tegu.

Praegune loomakaitseseadus võeti vastu 2000. aasta lõpus ehk peaaegu 20 aastat tagasi. Aastate jooksul on seda täiendatud, kuid mõjuvaid muudatusi ei ole seni läbi viidud. Kogemused näitavad, et teavitustöö on loomakaitse valdkonna arengule palju kaasa aidanud - inimesed on muutunud teadlikumaks ja hoolivamaks, kuid kahjuks on endiselt piisavalt palju inimesi, kellele üksnes teavitusest ei piisa. Seetõttu on vaja ka paremini sõnastatud seaduseid ja karmimaid karistusi. „Praegune loomakaitseseadus on ajale jalgu jäänud ja vajab suuremaid muudatusi. Loomulikult ei kaitse ega päästa loomi üksnes seadused ja karistused vaid sinna juurde peab käima ka aktiivne teavitustöö ja kontroll ning hea koostöö loomakaitse organisatsioonide ja ametkondade vahel," kommenteeris ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.

Seotud lood:

Tänuväärne on, et Riigikogu liige Andrei Korobeinik on võtnud oma südameasjaks loomakaitseseaduse muutmise ning kogus möödunud suvel sellega seoses ka sotsiaalmeedias ettepanekuid. Eelnõu on plaanitud esitada Riigikogule sügisel. Eesti Loomakaitse Selts saatis augustis ka omapoolse ettepaneku, mille leiab siit: https://loomakaitse.ee/too-seaduste-oigusaktidega/ .

Loomakaitsjad loodavad, et muutused toovad kaasa senisest paremad võimalused loomade kaitsmiseks ja aitamiseks. Samuti on oluline, et meie seadused jõuaksid järgi ühiskonnas toimuvatele arengutele ja järgiksid tänapäeva eetikat.