Loomakaitse Liit tegi info saamisel kohe kaebuse ka Veterinaar- ja Toiduametile (VTA), misjärel külastasid inspektorid Kulli farmi ning tuvastasid rikkumise. Pärast VTA käiku sai Loomakaitse Liit vihjeid, et farmis töötanud ja vastavad videod teinud noor naine vallandati päeva pealt.

Noort naist ahvatles tööd otsides Kulli farmis pakutud hea töötasu ning kohe esimesel tööpäeval uuriti, kas naine on varem relva käsitlenud ja kas ta lasta oskab. Pärast ebalevat vastust sõjamängude mängimise kohta ning paberimajanduse korda ajamist näidati naisele ette “tööülesanded” ehk õpetati konkreetselt kanade tulistamist. Kästi sihtida just pähe.

Varem Austraalias loomafarmis töötanud noorele naisele tundus ülesanne vastumeelne ning pärast viie-kuue kana tapmist ei pidanud naine enam vastu. Kanalaipade musta prügikotti korjamiseks ja konteinerisse viskamiseks ei olnud naine aga enam suuteline, öeldes seda ka oma tööandjale.
Videod teinud neiu sõnul kasutati kanade tapmiseks veelgi jõhkramaid viise. Näiteks võeti kanadel peast kinni ja keerutati neid õhus kuni nad surid. Teisi tapmisvõtteid ei tulnud neil küll pähe filmida, kuid kanalas olevatelt kaamerate salvestustelt olevat kõik kindlasti hästi näha.
Peale kõige on üleval kahtlus, et tapetud ja prügikasti visatud kanadel oli salmonelloosiviirus.

Delfi sai kontakti Dava Foods juhatuse liikme Vladimir Sapožniniga, kes kommenteeris asja meili teel järgnevalt:

“Meie meeskonnal on kahju, et munatootmisest on läinud liikvele info, mis tervikust vale pildi annab. Toiduainetööstuses on kindlad reeglid, et tagada inimestele toidu turvalisus. Vastavalt veterinaarameti reeglitele toimub kanade hukkamine tservikaaldislokatsioonina, mida peetakse kõige humaansemaks viisiks. Tehakse seda nö üksikute kanade puhul, kui nendega on midagi juhtunud. See on nõnda ka teistes riikides. Eestis saadetakse hukatud linnud vastavalt veterinaarameti reeglitele konteineris Väike-Maarjasse, kus on loomsete jäätmete käitlemise tehas. Kui farmis on mõni haigus või farmi linnud on jäänud vanaks, siis saadetakse linnud elusana Poola. Bio-turvalisuse tagamiseks kasutatakse vahel ka õhkpüssi, seda eelkõige juhtudel, kui mõni lind, näiteks tuvi jne väljastpoolt farmi sisse lendab. Sama bioturvalisuse oht on siis, kui mõni lind farmist välja lendab. See tähendab ohtu kogu farmile ning võimaliku nakatumise riski teistele farmi lindudele. Õhkpüssi kasutamise reeglistik on meil kirjas tööjuhendis ja sisekorra eeskirjas. Miks selles farmis proovipäeval olnud töötaja nõnda talitas, on olemasoleva info põhjal raske öelda, kuid me tegeleme sellega.”