Kas mingifarmide loomad nakatasid töötajaid? Teadlased uurivad koroonaviiruse levikut karusloomakasvandustes

 (2)
Karjaküla karusnahafarm
KarusloomafarmFoto: Rauno Volmar

Hispaania ja Hollandi mingifarmides toimunud COVID-19 puhangud on ajendanud teadlasi uurima, kuidas loomad nakatusid ja kas viirus võib levida neilt inimestele. Samal ajal on kummaski riigis hukatud ettevaatusabinõuna juba rohkem kui miljon minki.

Hiinas puhkenud koroonaviirus kandus inimestele loomadelt, saades alguse tõenäoliselt nahkhiirtelt. Teadlased arvavad, et nahkhiirte ja inimeste vahel võis olla veel mõni loomaliik. Samuti on mõned loomad, näiteks kassid, tiigrid ja koerad, saanud viiruse inimestelt, kuid pole tõendeid, et nad oleksid omakorda inimesi nakatanud.

Hispaanias Aragóni piirkonnas asuvas kasvanduses avastati viirusepuhang maikuus, kui seitsmel töötajal neljateistkümnest diagnoositi COVID-19. Pärast farmi sulgemist leiti viirus veel kahel töötajal. Enam kui 92 000 minki lasti hukata, kusjuures hinnanguliselt üheksa looma kümnest olid nakatunud.

Hollandi toidu- ja tarbekaupade ohutuse ameti (NVWA) andmeil on Hollandis 26 farmi peale hukatud üle 1,1 miljoni mingi. Wageningeni Ülikoolis ja teadusuuringutes viiruseid uuriv veterinaarteadlane Wim van der Poel tegi kindlaks, et minkidel esinev viirusetüvi oli inimeste seas leviva tüve sarnane. Puhangud Hollandi ja Hispaania mingikasvandustes said ilmselt alguse nakatunud töötajatelt, kuigi see pole lõplikult tõestatud. Hollandi valitsuse ja van der Poeli sõnul on usutav, et farmitöötajad võisid omakorda loomade kaudu viirusesse nakatuda.

Seotud lood:

Juhul, kui viiruse levik minkidelt inimestele tehakse kindlaks, on see Cary ökosüsteemide uurimise instituudi haiguste ökoloog Richard Ostfeldi sõnul esimene teadaolev taoline juhtum. Tõestuse leidmise korral peab Ostfeldi hinnangul kindlasti tegelema võimaliku ohuga, mis on seotud viiruse kandumisega koduloomadelt inimestele.

USA-s tegutseva Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) teatel suudavad mõned loomadel esinevad koroonaviirused inimestele üle kanduda ja siis inimeste hulgas levida, aga ainult haruldastel juhtudel. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Maailma Loomade Tervise Organisatsioon (OIE), mitmed ülikoolid ja teadusinstituudid uurivad viiruse liikumist loomade ja inimeste vahel.

WHO on märkinud, et ülekanne mingifarmides võis toimuda mõlematpidi, kuid WHO epidemioloog Maria Van Kerkhove väitel on taolise levimise võimalus „väga piiratud". „See annab meile vihjeid, millised loomad võivad olla viirusele vastuvõtlikud, ja aitab meil võimalike reservuaarloomade kohta rohkem teada saada," ütles Van Kerkhove, viidates juhtumitele Hollandis ja Taanis.

Holland on umbes 160 mingifarmiga maailmas suuruselt neljas karusnahatootja Taani, Hiina ja Poola järel. Hispaanias asub 38 aktiivset mingikasvandust, enamik neist Galiitsia loodeosas. Nii Holland kui ka Hispaania on kehtestanud karusnahatootjatele rangemad hügieeninõuded, samuti on nüüd keelatud loomade transport ja farmihoonete külastamine. Teistest karusnahka tootvatest riikidest pole näiteks Hiinas ega USAs mingifarmides ja laiemalt loomatööstuses viirusepuhangutest teatatud.

Holland on võtnud vastu karusloomakasvanduste keelustamise otsuse aastaks 2024. Nüüd kaalutakse seal aga viiruse leviku takistamiseks farmide sulgemist isegi varem. Mitmed teised Euroopa riigid on karusloomakasvandused juba keelustanud. Ka Eestis jätkab Riigikogu sügisel arutelu karusloomafarmide keelustamise üle.

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on seisukohal, et vältimaks COVID-19 levikut Eesti karusloomafarmides, peaks Riigikogu kiiremas korras võtma vastu otsuse karusloomafarmide sulgemiseks Eestis.

Allikas: https://time.com/5875031/europe-mink-farms-coronavirus/