Kui tilluke kassipojapäästekomando kohale jõudis, pakkusid kaks alkoholijoobes meesterahvast kassipojale süüa. Kogemus on näidanud, et selline seltskond võib tahta takistada abistamist ja minna ka vägivaldseks... Väiksekasvuline naisterahvast tudeng oli aga õhtusöögiks söönud ära paraja koguse lõvikonservi, astus sirge seljaga lähemale, teretas, ja tutvustas plaani kassipoeg (või ka mitu) kaasa võtta. Õnneks polnud keegi kassipoegade abistamise vastu ning esimese kassipoja pani isegi üks härradest ise transpordipuuri. Teine kassipoeg, mustvalge, kössitas soojaveetorul, silmad punased ja põletikus, ninast rippumas tatt ning nägi uskumatult hale välja... Kiire liigutusega tegi tudeng seda, mida kunagi ei tohiks keegi ühegi tõenäoliselt metsiku kassipojaga teha – noppis äbariku kassipoja sekundi murdosa jooksul käega torult ning teise sekundiga oli ta juba transpordikastis vennal seltsiks. Põõsastest piilus veel keegi valge vuntsiga kiisu... kuid kadus juba järgmisel hetkel.

Kassipoeg Tille oli leidmise hetkel kõige raskemas olukorras, kuid nüüdseks vaatab selgete uudishimulike silmadega tulevikku.

Ja kui siis lõvikonservi mõju lahtus ning tudeng seisis üksi suletud loomakliiniku ees, kippus vaikselt nutt kurku... Pilt transpordikastis olevatest kassipoegadest sai pandud igasse Facebooki gruppi, kuhu ta kuulub, kuid ei ühtki abipakkumist. Möödunud oli juba tund. Mis edasi? Ootamatult keeras aga kliiniku parkimisplatsile üks auto ning sealt astus välja üks kliiniku töötajatest – ta oli pidanud ootamatutel asjaoludel veel korra tagasi tulema. Avasüli aidati üle vaadata tillukesed kassinupsud, kes olid üllataval kombel igati koostööaltid – kirpudest puretud kassilapsed said oma elu esimesed parasiiditõrjed. See oli nende esimene öö magada rahulikult, ilma sügelemata, täis kõhuga ja pehmel asemel. Mõned päevad hiljem toimetas sama soojatrassi juurest Kelmiküla Kassijaama vabatahtlik kliinikusse ka kolmanda venna ning valge vuntsiga kassiema, kes said nimeks vastavalt Frode ja Stinne. Nimed sai kogu kassipere Taani muinasjutu „Frode ja kõik teised rüblikud“ järgi, mis on hoiukodus kõigi lemmikuks unejutuks.

Ja nüüd otsivad need toredad väiksed mustamäelased, Spette, Tille, Frode – kolm isast, maikuu lõpus sündinud kassipoissi –,endale kodusid. Spette on veidi pikema karvaga must kassipoiss, Tille väga kunstiliselt maalitud musta ja valge kasukaga ning Frode on lühema, veidi lokkis mustjaspruuni mantliga. Igaüks oma iseloomu, temperamendi ja siira sooviga leida oma kodu.

Kassipoeg Spette on kõige püsimatum marakratt, kes on esimesena inimese süles ja juba järgmisel hetkel mänguasja taga ajamas.

Kõik kodupakkumised on oodatud aadressil info@kassijaam.eu
Tutvu Kelmiküla Kassijaama tegemistega lähemalt nende kodulehel.