Kõige arukamaks peetud šimpans Sarah lahkus kõrges vanuses


Kõige arukamaks peetud šimpans Sarah lahkus kõrges vanuses
Pixabay

Loomade peas toimuv on inimestele ikka palju huvi pakkunud – kas loomad mõtlevad ainult toidust või on nende peas ka keerulisemad mõtted, kas kõik maailma kassid räägivad sama keelt või Hiinas ja Eestis kasvanud kassid mõistavad teineteist sama vähe kui neist riikidest pärit inimesed. Loomade mõttemaailmast parema aimu saamiseks viiakse läbi palju eksperimente ning suure panuse andis neisse ka šimpans Sarah.

Eelmisel nädalal surnud šimpans Sarah sündis Aafrikas, kuid toodi juba väga noorena USAsse teadlaste David ja Ann Premacki juurde osalema teaduslikes katsetes, et saada aimu, mida ja kuidas šimpansid mõtlevad. Sarah oli ka üks esimesi šimpanse, kellele õpetati inimkeelt. Selleks kasutasid Premackid erineva suuruse ja värviga plastmärke, mis tähistasid sõnu, ning lausete moodustamiseks seadis Sarah neid üksteise alla ritta.

Kõige olulisem on ikka toit
Kuna toit on elus olulisel kohal, olid ka Sarah esimesed sõnad paremate puuviljade nimetused ning peagi märkasid teadlased, et toit sai šimpansi jaoks ka sügavama tähenduse. Nii võis Sarah mõnikord eksperimentides toidu nimel oma teadlastega ka manipuleerida. Näiteks oli šimpansil rohkem motivatsiooni kaasa mõelda ja küsimustele õigeid vastuseid anda, kui ta teadis, et hiljem on preemiaks šokolaad.

Seotud lood:

Keeleõppe juures sai üsna peagi oluliseks piirajaks teemade vähesus, sest ei leidu palju teemasid, millest loomaga vestelda, ning isegi šimpansid väsivad lõpuks banaanidest rääkimisest. Uute teemade leidmine oli aga oluline, et hoida üleval tema huvi ning mõista veelgi paremini tema peas toimuvat. Sarah’le meeldis väga rääkida M&M’si kommidest ja oma lemmikinimestest.

Loomadelgi on eelarvamused
Peagi tehtigi uusi tähelepanekuid seoses Sarah’le meeldivate ja mittemeeldivate inimestega. Nimelt näidati talle lühikesi videosid ülesandeid täitvatest inimestest, kellel oli aga lõpplahenduse saamiseks alati midagi puudu. Puuduoleva eseme pidigi Sarah välja valima. Üsna kiiresti sai aga selgeks, et šimpans vastab rohkem õigesti, kui videos mängis talle meeldiv inimene. Sarah’ga tehtud eksperimendid näitasid, et šimpansite mõttemaailm võib olla keeruline, nad võivad tugevalt eelistada üht inimest teisele ning suhtuda inimestesse eelarvamusega.

Peale teadustöös osalemise ja intelligentsusega silma paistmise oli Sarah ka väga empaatiline ja hooliv. Näiteks võttis ta oma hoole alla diabeetikust šimpansi Abby, kellele ta tuletas meelde rohtu võtta. Veel oli ta armastav, kuid samas range eeskuju kahele noorele šimpansile Harperile ja Emmale ning aitas väärkoheldud šimpans Henryl uues keskkonnas sisse elada.

Loomade intelligentsust mõõtvad eksperimendid
Loomade intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse tihti kognitiivseid teste, mis on koostatud inimkeskselt. See tähendab, et loomade tarkust ja osavust mõõdetakse inimese oskuste järgi. Alati aga ei saa omadusi ühelt liigilt teisele nii lihtsalt üle kanda, sest sama omadus ei pruugi olla omane teisel liigile. Näiteks võib tuua peeglitesti, millega soovitakse teada saada, kui eneseteadlikud loomad on. See test tugineb teravale nägemisele ja võimele teha tähelepanekuid oma keha juures, mis ei ole sugugi omased kõigile loomaliikidele.

Kui loom kukub testi läbi, ei näita see siiski tema rumalust, vaid inimesest erinevad vastused ja reaktsioonid võivad tuleneda liikide erinevusest. Nii võivad testi positiivselt läbinud loomad olla veelgi intelligentsemad, kui testi põhjal arvata võiks.

Loomade peal tehtud eksperimentide puhul tuleb alati silmas pidada, et nendes osalevad vangistuses, mitte oma loomulikus keskkonnas elavad isendid. Vangistuses kasvatatud ja õpetatud loomad kipuvad läbima teste paremini kui loomulikus keskkonnas kasvanud isendid. Mõnikord võivad aga loomulikus keskkonnas kasvanud ja veidi õpetatud loomad veelgi nutikamaks osutuda. Seega tuleb katsete puhul alati silmas pidada kogu taustsüsteemi – kasvu- ja elukeskkonda ning eksperimendi keskkonda.

Allikad: www.animalcognition.org, www.nytimes.com