KUI LEMMIKLOOM RAUGASTUB | 21. sajandi dementsed koerad ei leia küla pealt koduustki üles
Nii nagu inimestel, tõuseb keskmine eluiga meie sajandil ka koertel ja vanusest tingitud haigused võtavad tuure üles. Näiteks näitavad dementsed koerad üha sagedamini üles topograafilist idiootsust ehk siis ei leia küla vahelt enam koduust üles.
Põhimõtteliselt on tegu koerte Alzheimeriga, mille kohta ütlevad arstid lühidalt CDS – kognitiivne düsfunktsioon. Just seda ajuhaigust põebki enam kui 20 protsenti neist koertest, kes üle 9 aasta vanad, ja 68 protsenti üle 15-aastastest koertest. Haigust ennast pole paraku lihtne ära tunda, sest see saabub tasahilju ja avaldub üsna erinevate sümptomitena, mis üheselt millelegi ei viita.
Haigestunud koerad on näiteks kesise orienteerumisvõimega ja tavapärasest vähem erksad. Neil on unehäired ja langev õpivõime. Nad on hirmul ja kohati ka agressiivsed.
Pealtnäha suvalised sümptomid tekitavad kohati rohkem küsimusi kui vastuseid. Äkki peitub tavatu väsimuse taga südamepuudulikkus? Ehk põhjustab orienteerumisvõimetust langenud nägemine ja kuulmine?
Dementsusteraapia on suuresti piiratud ja õigupoolest polegi vanadushaigused ravitavad. Samas on ravimitega võimalik sümptomeid veidi maha võtta ja õigel ajal pandud diagnoosiga saab haiguse kulgu aeglustada.
Ka omanikul on oma tähtis roll: näiteks saab ta koera stressi eest kaitsta ja koera sageli lühikestele jalutuskäikudele viia, sest need mõjuvad talle hästi. Rusikareegel on siin, et rutiin tagab kindlustunde.
Allikas: Saksamaa Loomatervise Liit
