Iseäralikku vaatepilti märkas haiglas töötav Eric Radzuikinas. Ta oli augustikuu lõpus haiglas öövalves, kui kella poole kolme paiku öösel märkas ta äkitselt ligi 450-kilogrammist merilõvi, kes tatsas kohmetult mööda unise väikelinna tänavat. Ka sündmust vahendanud kohalik raadiojaam küsis, kui tihti linnarahvas õigupoolest taolist kummalist vaatepilti näeb.

Esimesed merilõvi püüdmiskatsed ei olnud edukad, sest National Marine Fisheries Service’i sõnul oli merilõvi hirmul ja segaduses. Näiteks pritsiti merilõvi veevoolikuga, et ta õigesse suunda liikuma suunata. Spetsialisti sõnul peitis merilõvi end põõsastes ning selleks, et ärev merilõvi pisut rahuneks, palusid kohalikud ametivõimud inimestel selles piirkonnas mitte liigelda.

Lõpuks õnnestus päästjatel merilõvi veekogu juurde tagasi toimetada. Selleks tuli merilõvi küll uinutada, kuid kogu lugu lõppes õnnelikult. Viimati nähti kõnealust merilõvi vees kala püüdmas.

Loivaliste alamseltsi kuuluv kõrvukhülglane ehk merilõvi on saanud oma nime isaste kaelal ja rinnaosas asuva lõvi lakka meenutava moodustise järgi. Merilõvid on suurepärased ujujad, kasvavad umbkaudu kolme meetri pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 1100 kilogrammi. Rannikule võivad nad mitmel põhjusel ära eksida. Näiteks siis, kui merilõvi on vigastatud või haigestunud. Äraeksmist põhjustab ka toidu puudus, parasiidid või ohtlikud vetikad, mis võivad põhjustada domoiinhappe mürgitust.

Allikas: iflscience.com