Loomade päästeingel Gabriel: olen oma elu jooksul olnud kaks korda surmasuus, aga arvan, et jäin ellu eesmärgiga omakorda elusid päästa

 (15)
Loomade päästeingel Gabriel: olen oma elu jooksul olnud kaks korda surmasuus, aga arvan, et jäin ellu eesmärgiga omakorda elusid päästa
Gabriel koos Pisi-GabrieligaErakogu

Gabriel on noormees, keda võib pidada loomade päästeingliks. Ta võtab enda hoolitseva tiiva alla kõik abivajavad loomad – olgu nendeks siis kassid, küülikud, pisikesed metsloomad või tiivulised. Mis teeb aga kogu ettevõtmise eriti eriliseks – ta teeb seda iseenda kodus. Praegu on tema hoole all 47 kassi, lisaks pisimetsloomad ja -närilised. Rääkisime Gabrieliga juttu ja uurisime, kuidas ta selle kõigega üksi toime tuleb.

Kui vana olid, kui loomade abistamisega alustasid, ja kuidas su tee sind selleni viis?

Loomade ja lindude abistamisega hakkasin tegelema, kui olin 13-aastane. Leidsin haige kassi, ravisin terveks ja leidsin talle kodu – sellest kõik see loomade abistamine alguse sai. Olen oma lühikese elu jooksul olen olnud kaks korda surmasuus. Esimest korda sünnihetkel ja teist korda siis, kui koer mind kaelast pures – just unearteri juurest. lmekombel õnnestus arstidel mu elu päästa. Juhtunust ma ise suurt midagi ei mäleta, aga arvan, et minu elu jäi alles eesmärgiga omakorda elusid päästa.

Igal inimesel on siin ilmas mingi ülesanne või missioon, minu missiooniks on aidata abivajajaid loomi ja linde. Loomade ja lindude abistamine ongi minu südameasi, mida südamest teen ja armastan. Mind ei huvita kellegi teise arvamus. Muidugi on inimesi, kes halvustavad ja tahavad halba, aga õnneks on selliseid vähe. Rohkem on ikka häid inimesi, kellele läheb minu tegevus korda. Paljud küsivad mu käest, et Gabriel, kust sa selle jõu võtad, et see on väga raske töö, mida sa teed. No jõudu saan ikka loomade ja lindude paranemisest, kui kassid leivad oma kodud, kui inimesed tänavad. See kõik annab jõudu edaspidiseks.

Seotud lood:

Tegeled loomadega täitsa enda kodus. Kui palju sul praegu vahvaid tegelasi kodus on ja kes nad on?

Minu hoole all on hetkel 47 tänavalt päästetud kassi. Pisimetsloomad – oravad, siilid, tuvid –, pisinärilised ja veekilpkonnad. Loomadel on muidugi eraldi ruumid – kasse ja tuvisid koos ei hoia.

Kes on kõige ebatavalisem loom, kes su hoole alla sattunud on?

Minu jaoks pole ükski loom ebatavaline, kes mu hoole alla satub, aga mõne inimese jaoks võivad tunduda näiteks oravapojad, siilipojad, kilpkonnad, tuhkrud jne.

Hiljuti sattus sinu hoole alla pisike Kehra kassipojake. Mis juhtus ja kuidas ta sinu juurde jõudis?

Ühe naisterahva 19-aastane tütar tõi kassipoja kergliiklustee äärest pingi alt koju, mispeale tegi naisterahvas postituse kohalikku Facebooki gruppi ja palus abi, et kes saaks pisikest aidata. Minuni jõudis see teavitus aga ühe teise naisterahva kaudu, kes küsis, kas saaksin teda aidata. Loomulikult vastasin jah, ja hakati ka kohe transporti otsima, et pisike õnnetu jõuaks minu hoole alla. Õnneks leidus üks tore pere, kes pisikese minuni toimetas.

Erakogu

Algul oli juttu kassipreilist, kuid ühtäkki tuli välja, et tegemist on hoopis poisiga. Kuuldavasti aitasid vahvad kaasaelajad sul talle nime välja mõelda. Kas sealt tuli ka pakkumine Gabriela, millest siis hiljem sai Pisi-Gabriel?

Alguses tegelikult vaatasin, et ta on poiss, aga jäin siiski plika peale ja panin etteruttavalt oma lehele postituse, kus palusin inimeste käest nimepanekul abi. Esialgu saigi nimeks Gabriela, aga kui ta läks kliinikusse, kontrollisin uuesti üle. Pisike Gabriela otsustus siiski poisiks ja temast sai koheselt Gabriel – ikka juhtub selliseid asju.

Kuidas Pisi-Gabriel end praegu tunneb?

Pisi-Gabriel tunneb ennast juba suurepäraselt, silm on juba palju ilusam kui tänavalt tulles. Hetkel on ta kodusel ravil.

Kas Pisi-Gabriel kui nimekaim saab endale tulevikus ka mõne uue peremehe või jääb ta sinuga?

Kui Pisi-Gabriel saab terveks ravitud ja on saanud vajalikud protseduurid, hakkab ta päris oma kodu otsima. Kahjuks ei saa ma kõiki kasse ka endale jätta. Igal loomal on kuskil keegi, tuleb vaid oodata.

Erakogu

Rääkides uutest peremeestest. Kas otsid tavaliselt loomadele ise uue kodu? Kuidas seda korraldad?

Loomakestele otsin ikka ise kodusid, sest tean iga looma kohta kõike. Igale lemmiklooma soovijale saadan loomasoovija ankeedi, et leida loomale kindel ja armastav kodu. Lemmikloomi loovutan üksnes loovutuslepingu alusel, seejuures olen koju läinud loomakestele alatiseks olemas, kui midagi peaks juhtuma. Lisaks saavad kõik kassid, kes koju lähevad, steriliseeritud/kastreeritud, vaktsineeritud, kiibitatud ja vajalikud parasiiditõrjed. Kui loom pole üleandmisel steriliseeritud/kastreeritud, tuleb omanikul seda ise teha – see käib ainult kassipoegade kohta.

Usun, et kõik loomakesed poevad sulle südamesse, aga mõistagi ei mahu nad kõik sinu juurde jääma. Palju sul n-ö isiklikke loomi on?

Isiklikke loomi on mul hetkel 12 – seitse kassi, kes kõik on tänavalt ära päästetud ja siia elama jäänud, kaks naerutuvi ning lisaks kolm koera.

Hiljuti sattus sinu juurde üks pisike-pisike oravapoeg. Kui nüüd satubki selline natuke ebatavalisem hädasolija sinu juurde: kuidas sa tead, mida temaga peale hakata? Mis sa esimese asjana teed ja kuidas abi osutad?

Ma olen juba pikalt oravatega tegelenud. Tean, kuidas nendega käituda ja kuidas neile abi pakkuda. Muidu söödan oravapoegi vaid spetsiaalse piimapulbriga, mida saab ainult USA-st. Alles hiljuti tellisin USA-st jälle neli pakki piimapulbrit, peale oravapoegade saavad seda ka väikesed siilipojad.

Erakogu

Rääkides veel nendest ebatavalistest loomadest. Kas on ka mingi kriteerium, mille alusel hädalisi vastu võtad? Kas tõesti tunned, et olgu ta koer, orav, siil või linnuke – sina oled alati valmis aitama?

Minu juurest saavad abi pisemad lemmikloomad (tänavalt päästetud kassid, hüljatud loomad/linnud), metsloomad ja linnud. Koertele kahjuks ei saa abi pakkuda, pole kohta lihtsalt. Suuremaid loomi-linde ei võtagi vastu just ruumipuuduse tõttu. Aga minu moto, kui nii võib öelda, on see, et iga elusolend väärib võimalust.

Palju on räägitud, et loomad tunnevad väga selgelt ära, kes neid abistab ja kiinduvad sellesse inimesse täielikult. On sul olnud olukordi, kus mõni loomadest justkui ei tahakski lahti lasta? Või ei tahaks sina lahti lasta?

Ma võin kinnitada, et see nii ka on. Viimati jäi minu juurde päriseks elama Maardust päästetud ühe silmaga Smokey. Smokey jõudis minu hoole alla eelmise aasta sügisel väga kohutavas seisus – silmamuna oli juba väljas, herpesviirus oli teinud oma töö. Smokey sai terveks ravitud ja otsustasin ta omale jätta, sest meil on niivõrd eriline side.

Eelmise küsimusega seoses veel. Kindlasti on sinulgi olnud natuke metsikumaid ja hirmunud „patsiente”. Kui kiiresti nendega kontakti saavutad? Kas nad tunnevad kiiresti ära, et sina oled ohutu ja tahad neid ainult aidata?

Metsikute kasside süllevõtmine on alguses keeruline. Nad susisevad, küünistavad ja näitavad hambaid. Sellised kassid mässin näiteks teki sisse, räägin nendega, et ma ei ole paha ja tahan ainult head. Ma olen veendunud, et tegelikult saab ka kõige metsikumast kassist toreda kodukiisu. Mitte küll alati nurruva sülelooma, aga metsikusest on võimalik vabaneda. Vaja on vaid kannatlikkust ja aega. Üldiselt sellised kassipojad, kes susisevad ja vehivad käpaga, harjuvad kiiremini kui suuremad.

Kui tihti loomadega kliinikus käid? Väga kõnekas oli pilt, kus hakkasid parasjagu 12 kassiga korraga kliinikusse minema. Kui suur ettevõtmine see on ja kas tuledki kõige selle organiseerimisega ise toime?

Kliinikus käin vastavalt vajadusele. On vaja palju organiseerida ja see pole sugugi lihtne. Juhul kui on plaanipärased käigud, tuleb sättida aegu ja leida inimene, kes aitab transpordiga. Samas tuleb muidugi vahel ette ka juhuseid, kus tuleb looma tervisliku seisundi halvenemise tõttu kiiresti reageerida ja ta väga ruttu kliinikusse toimetada. Õnneks on mul aga mitmeid toredaid transpordiabilisi, kes aitavad kasse sinna ja tagasi transportida – nad on väga tublid ja mulle tõeliselt suureks abiks.

Rääkides suurtest ettevõtmistest. Kas ja kuidas sa ise puhkad? On sul mõni salaunistus, mida tahaksid veel peale loomade abistamise kord ellu viia?

Ma pole selline inimene, kes puhkaks ja tegelikult ma ei saakski korralikult puhata, kuna on palju selliseid hoolealuseid, kes vajavad regulaarselt hoolitsust. Aga vahel käin ka mõneks tunniks kodust eemal, seda võib siis lugeda n-ö väikeseks puhkuseks (naerab). Mulle meeldib üldiselt kodus loomade ja lindude keskel olla.

Kui nüüd keegi tunneb, et tahaks kuidagi sulle abiks olla. Millest sa kõige enam puudust tunned?

Siin on nimekiri asjadest, mida kogu aeg tarvis läheb: kvaliteetne kassikonserv; kvaliteetne kassikuivtoit; piimapulber kassipoegadele (Royal Canin Babycat); eritoidud (Royal Canin Veterinary Diet Feline Calm, Royal Canin Veterinary Diet Feline Gastro Intestinal, Royal Canin Veterinary Diet Feline Hypoallergenic, Hill’s Prescription Diet a/d); kassiliiv või pellet; kassidele mõeldud mänguasjad; saunalinad, fliistekid, pleedid, voodipesu (linad, tekikotid, padjapüürid); roostevabast terasest toidunõud; kasutamata kassiliivakastid; klooripõhised puhastus- ja desinfitseerimisvahendid; kummikindad (S/M suurus); ühekordsed sussid (nn sinised sussid); imavad aluslinad ühekordseks kasutamiseks (60 × 90 cm); elektroonilised kraadiklaasid; majapidamispaber, paberkätterätid; süstlad (1 ml, 2 ml, 6 ml).

Tutvu Gabrieli tegemistega kodulehel või Facebookis!