Ameerika Ühendriikides asuva ülikooli Canisius värsket uuringut juhtis professor Christy L. Hoffman ning sellest võttis 962 naist üle kogu Ameerika, vahendab Huffington Post.

55 protsenti uuringust osalenud naistest jagasid voodit vähemalt ühe koeraga, 31 protsenti vähemalt ühe kassiga ning 57 protsenti inimpartneriga.

Osalejad täitsid ära küsimustiku oma une kvaliteedi kohta ning märkisid sinna ka, et kui turvaliselt nad tundsid ennast kassi ja/või koera juuresolekul. Need, kes jagasid voodit partneriga, pidid samuti märkima, et kuidas nende voodipartner nende und mõjutab ja kui turvaliselt nad ennast tunnevad.

Pärast andemete analüüsi leidis professor Hoffmani meeskond, et inimpartnerid ja kassid segavad samaväärselt naiste und, samas kui koerad äratasid oma perenaisi palju harvem üles.

Hoffman selgitas Huffington Postile, et põhjuseks võibolla fakt, et koeraomanikel on tihti palju piiritletumalt paika pandud päevakava, kui neil, kes koera ei oma. Näiteks peavad paljud koeraomanikud oma lemmikuga käima kindlatel ajavahemikel väljas (või neid välja laskma) ning sageli on neil seetõttu ka vaja varem ärgata, kui näiteks kassiomanikel.

"Seega kipub koerte uneaeg olema rohkem rütmis oma omanikega unega," kommenteeris Hoffman. Ta lisas, et koerte tõttu turvatunde suurenemise taga on aga tõik, et paljud koeraomanikud arvavad, et nende lemmik ajab neid üles, kui näiteks sissetungija peaks majja murdma. "Kassid võtavad osaljetae arvates vähema tõenäosusega selle rolli," lisas professor Hoffman.

Kõige üllatavam oli uurijate jaoks aga tõik, et naised tundsid ennast koertega magades turvalisemalt, kui partneriga. "Ma arvasin, osalejad hindavad oma turvatunde ja mugavuse koerte ja inimestega magades samaväärseks, kuid üllatavalt hindasid naised, et nende koer on turvalisust ja mugavust silmas pidades parem voodipartner," rääkis Hoffman.

Uuringus keskenduti ainult naistele, kuna varasem uuring, mis tehti Arizonas asuvas Mayo kliinikumis oli juba tõestanud, et koertega magavad inimesed saavad paremini sõba silmale, kui inimpartneriga voodit jagades. Seega soovis Hoffman minna siit edasi ja uurida just naisi, sest neil on meestega võrreldes sageli rohkem unehäireid.

Muide, väidetavalt oli ka logistiline probleem: nimelt olid enamus uuringust osa võtta soovivad inimesed naised. Mehed pigem keeldusid uuringus osalemast.