Ta toob näitena Paides siili piinanud poistekamba, kellega on politseil varemgi tegemist teha tulnud. Nende poiste ohvriteks ei ole ainult loomad, nad on vägivaldsed olnud ka teiste laste suhtes. Paraku käitub seadus 14-aastastega leebelt.

"Mis siis ikka juhtub, vanemad maksavad trahvi ära ja ongi kõik," lausub ta. "Nende koht on noortevanglas, ilma teleri ja nutitelefonideta. WC, dušš, söök, pliiats ja paber - aitab küll. Ega vanemad ei saa kogu vastutust enda kanda võtta! Nad võisid ju kasvatuses vigu teha, aga teo sooritas lõpuks ikkagi laps." Ta toob näitena Ameerika Ühendriigid, kus seadust hiljuti karmistati.

Ka kõik suuremad Eesti loomakaitseorganisatsioonid koostasid hiljuti petitsiooni, millega nõutakse seaduseandjatelt loomi kaitsvate seaduste rangemaks muutmist. Võsujala sõnul ei ole vahet, kas liiga tehakse kodu- või metsloomale. "Täna puudub igasugune karistus. Kõigile kassi- ja rebasetapmistele ei järgne mitte midagi, heal juhul väärteoga karistamise raames pead mõnda aega olema eeskujulik kodanik. Saad pleki külge, et tegid sigadust, aga rahalise trahviga üldjuhul ei karistata. Kahe aasta pärast oled jälle puhas leht, Eesti riigil ei ole vahet," on ta nördinud.

Loomakaitsjate teatel paistis lõppev suvi silma eriti rohkete ja julmade kuritegudega loomade suhtes. Ainuüksi Eesti Loomakaitse Seltsile laekus loomade väärkohtlemise kohta teateid 58.

Rahvaalgatus #aitab, mille tulemused edastatakse Riigikogule, on allkirjutamiseks üleval siin: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/84efbff9-b3ee-4aa2-96d8-298301cabb07

Alla kirjutada saavad kuni 30.septembrini kõik vähemalt 16-aastased isikud.