Tuhandete metsloomade elu päästnud Eesti MetsloomaühinguJärvamaa piirkonnajuht Virge Võsujalg leiab, et ka alaealiste loomapiinajate puhul ei ole leebematest karistustest kasu.
Ta toob näitena Paides siili piinanud poistekamba, kellega on politseil varemgi tegemist teha tulnud. Nende poiste ohvriteks ei ole ainult loomad, nad on vägivaldsed olnud ka teiste laste suhtes. Paraku käitub seadus 14-aastastega leebelt.
"Mis siis ikka juhtub, vanemad maksavad trahvi ära ja ongi kõik," lausub ta. "Nende koht on noortevanglas, ilma teleri ja nutitelefonideta. WC, dušš, söök, pliiats ja paber - aitab küll. Ega vanemad ei saa kogu vastutust enda kanda võtta! Nad võisid ju kasvatuses vigu teha, aga teo sooritas lõpuks ikkagi laps." Ta toob näitena Ameerika Ühendriigid, kus seadust hiljuti karmistati.
Ka kõik suuremad Eesti loomakaitseorganisatsioonid koostasid hiljuti petitsiooni, millega nõutakse seaduseandjatelt loomi kaitsvate seaduste rangemaks muutmist. Võsujala sõnul ei ole vahet, kas liiga tehakse kodu- või metsloomale. "Täna puudub igasugune karistus. Kõigile kassi- ja rebasetapmistele ei järgne mitte midagi, heal juhul väärteoga karistamise raames pead mõnda aega olema eeskujulik kodanik. Saad pleki külge, et tegid sigadust, aga rahalise trahviga üldjuhul ei karistata. Kahe aasta pärast oled jälle puhas leht, Eesti riigil ei ole vahet," on ta nördinud.
Loomakaitsjate teatel paistis lõppev suvi silma eriti rohkete ja julmade kuritegudega loomade suhtes. Ainuüksi Eesti Loomakaitse Seltsile laekus loomade väärkohtlemise kohta teateid 58.
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.