1. Kammi naabruskond läbi. Käi ukselt uksele ja uuri kõikvõimalikelt ümbruses elavatelt inimestelt, kes keegi on su lemmikut näinud. Hoia silmad lahti ka avatud garaažiuste, lahtiste keldriakende ja kuuride suhtes. Näiteks kassidele pakuvad huvi pimedad kohad ja sageli poevad nad mõnda pimedasse nurka peitu, kui nad on hirmul. Otsingule minnes võta igaks juhuks kaasa ka taskulamp, et näeksid igas pimedas nurgas toimuvat. Kasside osas ära unusta, et nad suudavad hästi ronida, mistõttu heida pilk ka puudele, kuuride katustele ja taolistele kohtadele.

2. Pane flaierid üles. Võib-olla arvad, et su lemmikloom ei kao kunagi ära, ent ära iial ütle iial. Seetõttu võiksid omada enda lemmikust head ja detailset fotot, mida saad vajadusel kuulutuse tarvis kasutada. Flaieril võiks kindlasti olla juures ka lemmiku kirjeldus, koht, kus ta kaduma läks ja omanike kontaktnumbrid, võimalusel vähemalt kaks. Sageli näeme tänavapostidel või teadetetahvlitel kahjuks flaiereid, millel on suur osa vajaminevast infost puudu.

Flaier olgu informatiivne, selgesti arusaadav ja ilmastikukindlal materjalil või vettpidava ümbrise sees. Jaga flaierit ka kohaliku omavalitsusega, päästeteenistuse, loomapäästeorganisatsioonidega, kohalike loomakliinikute ja loomade varjupaigaga. Kuna loomad võivad rännata, võiksid flaieri üles panna vähemalt 20-kilomeetrise raadiuse ulatuses.

3. Külasta erinevaid varjupaiku. Võib-olla leidis keegi õnnetul kombel ekslema läinud kutsu või kiisu üles ja viis ta loomade varjupaika. Seetõttu tasub kohalikesse varjupaikadesse helistada ja uurida, kas neile on hiljuti toodud mõni isend, kes vastab su lemmiku kirjeldusele. Samas tasub kindlasti ka ise kohale minna ja uurida. Paljud varjupaigad postitavad leitud koera pildi ja informatsiooni koheselt ka sotsiaalmeediasse ning panevad info oma kodulehele.

4. Ära eelda, et lemmik on kodu lähedal. Äkki lemmik eksles maanteele, keegi hea inimene korjas ta auto peale ja viis ta loomade varjupaika, mis asub hoopis 30 kilomeetrit eemal. Nii et kui elad maal või maantee lähedal, siis tasub uurida ka lähedal asuvatest asulatest, kas keegi teab midagi.

5. Pane sotsiaalmeedia enda jaoks tööle. Kui lemmik läks kaduma, tee sotsiaalmeediasse oma lemmiku pildiga postitus, mida teised jagada saavad. Postita ka erinevatesse Facebooki gruppidesse, mis on seotud koerte või kassidega. Sageli leidub ka erinevaid nii-öelda asumigruppe, millega on liitunud sinuga samas piirkonnas elavad inimesed. Sellisesse gruppi postitamine võib aidata kaduma läinud lemmiku kiiremini tagasi koju.

6. Kiip ja kaelarihm. Väga palju aitab kaasa see, kui sinu lemmik on kiibistatud ja registrisse kantud! Lisaks võiks tal olla küljes ka kaelarihm, millel on su telefoninumber ja nimi, nii on leidjal lihtsam. Kui lemmik läheb kaotsi ja keegi ta üles korjab, ei pea inimene loomade varjupaigaga ühendust võtma, vaid saab otsejoones omanikule helistada ja mure laheneb kiiresti. Kui lemmik peaks aga sattuma varjupaika või loomakliinikusse, tuvastatakse tema omanik kiibi alusel kiiresti. Kiibist ainuüksi aga ei piisa, veendu, et sinu loom on ka lemmikloomade registrisse kantud.

Kassil kontrollitakse kiipi.

7. Vabatahtlikud otsijad. Levita kadunud lemmiklooma infot. Meie seas leidub palju vabatahtlikke, kes on nõus otsingutel kampa lööma ja sind aitama. Kindlasti ei ole sa üksinda.

8. Räägi koerainimestega. Mine näiteks kohalikku koeraparki ja uuri, kas keegi on näinud sellist koera. Paljud koerainimesed suhtlevad omavahel ja nii levib ka sõna palju kiiremini. Kindlasti jaga nendega ka flaierit ja uuri, kas keegi soovib kadunud lemmiku otsimisel kampa lüüa.

9. Ära anna alla! See, et koer või kass on nädalakese kadunud olnud, ei tähenda, et peaksid juba alla andma. Neid juhtumeid on olnud palju, kus lemmik leitakse üles alles mõni nädal, kuu või lausa kaks hiljem. Võib-olla eksleb sinu loomake kusagil kaugemal või võttis keegi ta paariks päevaks enda juurde hoole alla ja püüab nüüd omakorda sind üles leida. Igal juhul jaga flaiereid, tee sotsiaalmeediapostitusi ja hoia silmad-kõrvad lahti!

Allikas: bhg.com