Paljuräägitud korporatiivse vastutuse üheks osaks ka loomade heaolu. See tähendab, et tooraine kvaliteedi puhul arvestatakse, kust kindel tooraine – näiteks munad – või toidu koostisosad algselt pärinevad. Kas munad tulenevad kitsastes tingimustes elavatelt puurikanadelt või humaansemalt kasvatatud vabapidamise kanadelt on vaid üks küsimustest, mida iga vastutustundliku ettevõtlust praktiseeriv toidusektori ettevõte peab endalt kindlasti küsima.

Eestis on üheks vastutustundliku ettevõtluse praktiseerimise näiteks ettevõtted, kes on teatanud otsusest üle minna vaid puurivabadest süsteemidest pärit munadele hiljemalt aastaks 2025. Neid on hetkeseisuga viimase paari aastaga kogunenud kokku juba ligi 70. Samuti on väga kiirelt kasvamas taimsete alternatiivide turg ning aina enam toidutootjaid annab sellesse oma panuse.

Antud küsimusest on aina enam huvitatud ka tarbija. Ning eks olegi ju tarbijal õigus teada, kust tema toidulaual olevad tooted pärit on. Hiljutiste uuringute tulemused näitavad, et ligi 67 protsenti inimestest arvestavad oma oste tehes loomade heaoluga, mis tähendab, et nad teevad poes käies loomasõbralikumaid valikuid. Sama võib kindlasti öelda ka Eesti ostleja kohta – hiljutised Kantar Emori poolt läbiviidud uuringutulemused on, et nt ligi 70% Eesti elanikest soovivad, et kauplustes müüdavad tooted oleksid valmistatud loomade heaolu silmas pidades. Samuti soovitakse, et poodides oleks suurem valik vabalt peetavate kanade mune.

Vastutustundlik ettevõtlus on saamas uueks normiks ettevõtete seas ning sellest võidavad pikemas plaanis kõik osapooled: tagatud on inimeste heaolu, keskkonna puhtus ja loomade paremad elutingimused. Olles läbipaistev ning vastutustundlik, tõstab ettevõte oma brändi mainet, pälvib oma klientide heakskiitu ja tunnustust ning teeb teene nii keskkonnale kui loomadele.

Allikas: MTÜ Nähtamatud Loomad