Tiinele emasloomale tehtud DNA-test näitas, et tõepoolest polnud isast anakondat mängus. Selgus hoopis, et anakonda jäi tiineks neitsisigimise ehk partenogeneesi tõttu. See on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata. Antud juhul on kaks hiljuti ilmavalgust näinud pisikest madu tõenäoliselt oma emaga geneetiliselt identsed.

Järglased tõi ilmale emane hiidanakonda nimega Anna, kes on 8-aastane ja kolm meetrit pikk ning kaalub 13 kilogrammi. Kusjuures Anna tõi ilmale mitu noort madu, ent nendest jäid elama ainult kaks. Partenogeneesi puhul olevat see tavaline, et ellu jäävadki vaid mõned.

Kuidas selline asi aga üldse juhtuda sai? Anna pole oma elu jooksul ühegi isase maoga kokku puutunud. Ta toodi New Englandi akvaariumisse, kui ta oli küllaltki noor ja tema elulugu on sealsetele töötajatele hästi teada. Välistades põhjuseid, miks Anna tiineks jäi, jõudsid nad lõpuks partenogeneesini ja see leidis ka DNA-testi läbi kinnitust.

DNA-test näitas, et kaks sündinud madu olid oma emaga geneetiliselt identsed. Loomade puhul tähendab partenogenees embrüo arenemist viljastamata munarakust ning taimede puhul tähendab see apomiksist. Tavaliselt kasutatakse neitsisigimist juhul, kui paljunemiseks pole teisi võimalusi. See võib aga viia vähese geneetilise mitmekesisuseni, mis mõjub liikidele halvasti. Anna järglastel aga läheb hetkel hästi ja nende eest kantakse hoolt.

Allikas: iflscience.com