Naaritsate taasasustamine tõi Tallinna loomaaia direktorile preemia


Euroopa naaritsa uus aedik Tallinna loomaaias
Euroopa naaritsa uus aedik Tallinna loomaaiasFoto: Rauno Volmar

Eerik Kumari nimelise preemia saab käesoleval aastal Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran, kes on varsti pea 30 aastat koordineerinud väljasuremisohus oleva Euroopa naaritsa edukat taasasustamise programmi ning on kujunenud looduskaitse arvamusliidriks.

Traditsiooniliselt kuulutab Keskkonnaministeerium looduskaitsekuul välja Kumari looduskaitsepreemia võitja ja Eesti looduskaitsemärgi laureaadid. Eerik Kumari nimelise preemia saab käesoleval aastal Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran, kes on varsti pea 30 aastat koordineerinud väljasuremisohus oleva Euroopa naaritsa edukat taasasustamise programmi ning on kujunenud looduskaitse arvamusliidriks.

Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani juhtimisel on 1992. aastal alguse saanud Euroopa naaritsa taasasustamise programm jõudnud selleni, et Hiiumaast on saanud nende väikekiskjate kodusaar.

„Programm on kogu Eesti looduskaitse edulugu, sest loomaaias kasvanud Euroopa naaritsad on suutnud looduslikes tingimustes edukalt paljuneda. Hinnanguliselt on Hiiumaa populatsiooni suurus praegu 150-210 isendit," ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Hea meel on, et lisaks naaritsatele on tänu Tiit Marani järjepidavale tööle kasvanud kaelakandvaks ka noorte teadlaste koolkond, kes on aidanud naaritsaprojekti ellu viia ja teevad seda nüüd rahvusvahelisel tasemel."

Seotud lood:

Tiit Maran on pikaaegne CITES-i ehk ülemaailmse kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti reguleeriva Washingtoni konventsiooni ekspert. Ta on aktiivselt kaasa löönud paljude teiste rahvusvaheliste konventsioonide ja ühingute tegevuses, näiteks olles juba aastaid Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) mitme erineva liigikaitse ekspertgrupi aktiivne liige.

Eesti ornitoloogi ja looduskaitsetegelase Eerik Kumari nimelist preemiat annab Keskkonnaministeerium välja 1989. aastast. Sellega tunnustatakse üksikisikut, kollektiivi, asutuselt või organisatsiooni, kes on kaasa aidanud looduslike koosluste, liikide või looduskaitse objektide kaitsmisele ja säilitamisele ning propageerinud looduskaitsealaseid teadmisi. 2010. aastast käib preemiaga kaasas ka Eesti looduskaitse kuldmärk.

2011. aastast on looduskaitsekuu alguses tavaks anda välja ka hõbemärke, millega tõstetakse esile inimesi, kelle teeneid on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Aasta 2020 Eesti looduskaitsemärgi laureaadid on:

Joosep Matjus - Eesti noorema põlvkonna tuntuim loodusfilmide autor;

Veljo Runnel - looduse häälte salvestaja ja tutvustaja;

Igor Gulov - pärandniitude hooldaja Ida-Virumaalt;

Vootele Hansen - pikaaegne Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedaja;

Maie Itse - Lahemaa looduskooli eestvedaja ja loodushariduse edendaja;

Kristel Vilbaste - looduskaitse ja loodushariduse edendaja, allikate uurija, ravimtaimede tutvustaja ning paljude loodusraamatute autor.

Koroonakriisi tõttu lükkub Kumari preemia ning looduskaitse märkide üleandmise pidulik tseremoonia tänavu edasi, Keskkonnaministeerium loodab seda tähistada Eesti looduse päeval augustikuus.