Norrasse kavandatava loomakaitsepolitsei projekt põrus sajaga

Norra valitsus lubab igasse Norra fylke'sse ehk siis maakonda loomakaitsepolitsei asutada. Paraku on tegemist üsna haleda ideega, ja seda mitmel põhjusel.

Näiteks Lõuna-Trøndelagis, mis eestlase jaoks jääb üsna põhja, aga tegelikult on kusagil Norra keskosas, katsetati loomakaitsepolitseid aastast 2014. Tulemus oli see, et loomade vastu suunatud kriminaalset tegevust eriti ei täheldatud. Ja isegi kui see politseiüksus mingit tulemust tegi, ei osanud keegi nende panust üheselt hinnata.

Numbrite poolest pole projektil sisuliselt midagi ette näidata: aastal 2014 algatati loomakaitsepolitsei toel kaks kriminaalasja ja tehti kaks trahvi. Järgmine aasta tõi juba seitse kohtuasja ja seitse trahvi, ent see osutus üsna suvaliseks puhanguks, sest 2016. aasta skoor oli kõigest kaks trahvi. 2017. aasta päädis kogu tegevus ühe trahvi ja ühe kohtukeissiga.

Kõige krooniks jooksis sirgelt pange ka koostöö loomakaitsepolitsei ning Mattilsynet' vahel – see on sisuliselt riiklik loodus-, kalandus-, loomandus- ja toidujärelvalve üksus.

"Meil on ette tulnud juhtumeid, kus me pole saanud menetlust käima, ja juhtumeid, kus me oleme kaotanud tõendusmaterjali, sest politseid ei kaasatud kohe alguses," kurtis politsei ühes raportis, mille uudisteagentuur Avisenes Nyhetsbyrå ainult endale teada olevaid kanaleid pidi välja kaevas.

Norra talupidajate liit muidugi vangutas kogu selle jama peale lihtsalt pead. Tõtt-öelda vangutasid nad pead juba siis, kui Norra Kuningriik enda kärpimis- ja bürokraatiavähendamishoos Mattilsynet' eelarvekraani koomale keeras.

Paraku on Norra parlamendis kiiret tõusu teinud Progressipartei südameasi just loomapoliitika – seda lisaks karmimale rändepoliitikale, madalamatele maksudele, parematele haiglatele, sirgematele teedele ja tõhusamale vanadushoolekandele.

Progressipartei noortesektori pealik, noor ja habetunud Atle Simonsen ütles loomakaitsepolitsei algusaastal, et nüüd saab loomadevastasele kriminaaltegevusele paremini jälile ja kurjategijad teenivad oma teenitud palga. Liiatigi oli oli rootslastel selline üksus juba aastast 2011 olemas.

Nüüdseks on aga vedru maha käinud ja loomapolitseist on saanud ebard – misfoster, nagu mitte eriti peenetundeline Siste.no sõnastab. Miks? – Sest politseinikud ei jaga loomade heaolust kolbigi. Seda erinevalt Mattilsynet'st, mille kompetents see kõik algusest peale olema pidanuks. Kaebuste peale tuleb loomulikult politseil ka edaspidi reageerida, et kahtlastele sündmustele seaduslik käik anda. Eraldi loomakrimigrupp, nagu selle politseiüksuse nimetus ametlikult oli, kujutab endast aga pehmet ja tugeva tukkumispotentsiaaliga patja just vana hea Mattilsynet' jaoks. Sest seltsis on segasem – pahatihti seejuures liigagi segane.