Naine helistas kohe oma sugulasele ja too võttis ühendust Karen Renega, kes töötab vabatahtlikuna Dallase organisatsioonis The Underdog Project, mis pakub hüljatud koertele arstiabi ja kodu.

Päev pärast jõule kiirustas Rene Garysse, Texases, et McDonaldsi parklas kutsikad vastu võtta. The Underdog Projecti asutaja Leslie Ysuhualyas tegi seejärel Facebookis postituse, kirjeldades seda inetut stseeni. “Ilmselt tähendasid sõnad “Lase mind maha” jahimehele rohkem kui kastis olevad kuus hingekest. Ta tahtis neid tulistada ja teda tuli veenda, et ta neid ei tapaks.”

Esialgsel loomaarsti ülevaatusel ei leitud ühtegi konkreetset haigust, kuigi kutsikad olid alatoidetud ja neil oli mitmeid vigastusi. Ühel emastest kutsikatest oli näol põletikuline hammustus ja pesakonna kõige äbarikumal oli saba peaaegu läbi hammustatud. „Ainuüksi kutsikatele peale vaadates oli näha, et nad olid tõesti haiged,“ ütles Rene.

Nende kangelasliku ellujäämiseloo ja jõu tunnustuseks pani Rene neile nimed Kreeka jumalate järgi: Ares, Afrodite, Ateena, Atlas ja Apollo; ning väikseim kutsikatest sai jumalate kuninganna Hera nime. “Tundsin, et nad vajavad iga võimalikku toetust,“ ütles ta.

Kolme kutsika tervis hakkas juba üles ütlema ja nad viidi kiiresti loomaarsti juurde. Kahjuks ei õnnestunud Afroditet ja Ateenat päästa. Tõenäoliselt sai neile saatuslikuks bakteriaalne infektsioon, kuid Ares võitles vapralt ja jäi ellu.

Kui Ares oli terveks saanud, läks ta taas elama Rene ja oma õdede-vendade juurde. „Ta on vaiksem, leebem ja rohkem sülekoer kui teised,“ iseloomustas Rene kutsikat, kes peaaegu poleks eluga pääsenud.

Kuid Ateena ja Afrodite kaotus vapustas Rened sügavalt – tema kui koerte kasuvanema rollis juhtus see esimest korda. „See on väga raske, kui teed kõik õigesti, aga mõnikord ei jää koerad ikkagi ellu,“ ütles ta.

Kuid tänaseks on järelejäänud neli kutsikat - Ares, Apollo, Atlas ja Hera – igati hea tervise juures. Nad armastavad jooksmist ja mängimist, just nii nagu kutsikated peavadki. „Kolmele poisile meeldib üksteist taga ajada ja aeg-ajalt jäävad nad diivani alla kinni, kus nad siis senikaua titade moodi nutavad, kuni nad välja aitame,“ kirjeldas Rene.

Rene hoole all olemise ajal on kutsikad saanud väga lähedaseks ta tütre Blakeleigh’ga. See side on eriti liigutav, kuna ka Blakeleigh on lapsendatud, põeb sclerosis multiplexi ja jäi hiljuti pimedaks – kutsikad ja Blakeleigh lohutavad nüüd üksteist, kuni nad paranevad.

„Koerte arvates on Blakeleigh nende ema,“ selgitas Rene. Ja kuna Blakeleigh on pime, puudutab ta kutsikaid palju, mis on samuti aidanud nende kiindumust tugevdada.

Renel on omakorda tekkinud eriline side kõige väiksema kutsikaga. „Tundub, et Hera on ühest silmast pime ja ma olen mõelnud ta endale jätta,“ ütles Rene. „Tol päeval, kui nad saime, arvasin, et ta sureb. Kandsin teda peaaegu kolm nädalat oma spordirinnahoidjas, sest ta oli alati nii külm ja tilluke.“

Kuid tundub, et koertele ei saa kunagi küllalt Rene pere ja üksteise kallistustest. „Nad ei talu üksinda olemist ja poevad kahekaupa kaissu.“ Kui nad peaksid kellegi süles uinuma, lutsivad nad Rene ja Blakeleigh’ sõrmeotsi.

Kutsikad on nüüd tervemad kui kunagi varem ja ootavad uusi omanikke. „Nad kõik on tugevad ja valmis oma päriskoju minema,“ ütles Rene.

Allikas: The Dodo