Oskamatud loomaomanikud hädas eksootiliste elukatega: agressiivset pesukaru toideti maiustustega, mida isegi paberist välja ei võetud

 (6)
Oskamatud loomaomanikud hädas eksootiliste elukatega: agressiivset pesukaru toideti maiustustega, mida isegi paberist välja ei võetud
Foto: Eesti Loomakaitse Selts, Erakogu

Eesti Loomakaitse Seltsile teevad muret loomaomanikud, kes võtavad eksootilise looma, aga toime tulemata looma ettearvamatu käitumisega, rikuvad nii enda kui ka looma tervist ja heaolu.

Märtsi lõpus võttis Eesti Loomakaitse Seltsiga ühendust üks murelik loomaomanik, kes teatas, et peab ühes Tallinna korteris pesukaru, kes on aga muutunud niivõrd agressiivseks, et kooselu loomaga on muutunud võimatuks. 

 “Kuigi talvel oli kõik veel hästi, oli vaevalt aastane loomake ühtäkki väga kurjaks muutunud ja nüüd tahtis omanik pesukarust kiiremas korras lahti saada," rääkis Eesti Loomakaitse Seltsi pressiesindaja Liisi Moosaar. 

Kohapeal avanes loomakaitsjate silmadele üsna trööstitu vaatepilt: muidu liikuv loomake oli agressiivseks muutudes lukustatud kitsasse puuri, mille põhjas olid tühjad taldrikud. Arvatavasti sinna omaniku poolt koos söögiga visatud. Ka vedelesid puuri põhjas kommide ja kohukeste pakendid, mille sisu oli loom arvatavasti ise ära söönud. “Omanik väitis, et agressiivne loom oli teinud puuris kohutavat lärmi ja olnud nii metsik, et tema esimene mõte oli loom eutaneerida," selgitas Moosaar.

Loomakaitsjad võtsid looma oma hoole alla ning kiiremas korras hakati pesukarule uut kodu otsima. Võttes ühendust Tallinna Loomaaiaga vastati sealt, et neil pole kohta isegi leebetele pesukarudele, rääkimata siis agressiivsest isendist. Ka ei ole Eestis ühtki varjupaika, mis muudele loomadele peale kasside-koerte peavarju pakuks. 

Seotud lood:

"Õnneks leidsime pesukarule uue kodu Saaremaal, kus noor pere peab omamoodi loomaparki, kasvatades asjatundlikult väga paljusid erinevaid linde ja loomi. Ka ootas ees juba nende oma pesukarutüdruk, kellele ammu plaaniti sõbranna soetamist, et üksindus ei tekitaks seltskonda vajavale loomale stressi. Nii saigi meie õnnetu Tallinnast päästetud pesukaru juba järgmisel päeval suure ronimispuu ja -atraktsioonidega õuepuuri elama, mille peale on ehitatud topeltsoojustusega katusekorter ka talveuinakuks," rääkis Moosaar. 

Kuid päästetud metslooma agressiivsust ei leevendanud terve järgneva kuu vältel ka kõikide mugavustega elukoht ja asjatundlikud loomapidajad. Ehkki looma käitumine näitas esialgu paranemise märke, lõi Saaremaal tema agressiivsus uuesti välja ning loom tuli tagasi Tallinnasse transportida. "Pesukaru oli nii agressiivne, et ta oli isegi transpordipuuri läbi närinud. Pealegi kujutas ta ohtu pere teisele pesukarule," selgitas Moosaar, miks pere ei saanud õnnetut looma endale jätta. 

Tallinnas  toimetati pesukaru Veterinaardiagnostikakeskusesse, loomaarst Aleksander Semjonovi juurde, kes tuvastas loomal peensoolepõletiku, mis võib olla üks agressiivse käitumise põhjuseid. 

Liisi Moosaar sõnab, et Eesti Loomakaitse Seltsi töötajad ei taha alla anda. "Teeme omalt poolt kõik, et pesukaru päästa. Ehkki eutaneerimine oleks tunduvalt odavam, kui looma ravikulude eest maksta, ei pea me õigeks ilma võimalust andmata teda magama panna. Kõigepealt tuleb välja ravida peensoolepõletik, seejärel teha lisauuringud ja jätta loom mitmeks päevaks jälgimise alla, et vaadata kas ja kuidas ta käitumist muudab. Homme toimetame ta edasi Eesti Maaülikooli Loomakliinikusse edasisele ravile ja kui ta jääbki mitmeks kuuks agressiivseks ja end igalt poolt läbi närib, alles siis tuleb kurb variant kõne alla." 

Moosaar rõhutab, et eksootiline loom pole kass ega koer, kelle käitumine on oodatav ja harjumuspärane ning keda võib vastavalt oma soovidele painutada. "Nägime kord vanalinnas inimest jalutamas pesukaru rihma otsas. Loomake oli silmnähtavalt õnnetu, kartlik ja üritas omaniku jalgade alla pugeda. Üritasime omanikule selgitada, et pesukaru pole koer, kes jalutustraksid ümber, peremehega kõikjal kaasas käib ning kellele inimesed ja ümbritsevad asjad suurt huvi pakuvad. Pesukaru pole seda tüüpi loom." 

Loomaarst Aleksandr Semojonovi kommetaar:

Viimasel ajal on pesukarud, kelle looduslikke asupaiku Eestis ei leidu, muutunud populaarseteks lemmikloomadeks, kuid inimene peab olema valmis selleks, et need loomad võivad ühel hetkel muutuda agressiivseks. Ehkki pesukarude pidamist kodustes tingimustes keelata siiski ei saa peab inimene olema valmis selleks, et ta ei pruugi oma eksootilise lemmikuga hakata üldse läbi saama. Seega ei saa eksootilist looma võttes eeldada, et temast tuleb kodune lemmikloom. 

Põhjuseid, miks pesukaru agressiivselt käituma hakkas, võib vaid oletada. Selleks võib olla haigus või hormonaalsed põhjused, sest loom kaitseb oma territooriumi. Stressi leevendamiseks sai loomake steriliseeritud ja viimastel päevadel pole ta suurt agressiivsust õnneks enam ilmutanud.