Lemmikloomade (nagu ka inimeste) toit peab täitma teatavaid nõudeid: täisväärtuslikkus (sisaldab kõikideks eluetappideks piisavalt vajalikke toitained), tasakaalustatus (toitained on õiges vahekorras), hästi seeduv, söödav ja ohutu. Looma toitumisvajadused on erinevad sõltuvalt vanusest, aktiivsusest, kehakonditsioonist, haigustest ning ravimitest. On valida erinevate söötmisstrateegiate vahel, näiteks kommertstoit (krõbinad, konservid, hautised), kodutoit, toortoit ja segatoit.

Poe- ja kliinikutoitude plussid ja miinused

Poe- ja kliinikutoitude plussideks loetakse eelkõige säilitamise lihtsust ja toidukoguse mõõtmise lihtsust. Kvaliteetne toit on tasakaalus ja täisväärtuslik, seega ei pea ise menüüd koostama. Mõned toidud on näiteks mõeldud just spetsiaalselt hambahügieeni meeles pidades ning ka muid erivajadusi arvestades.

Poe- ja kliinikutoitude kvaliteet on väga erinev ja mingil määral annab siin kvaliteedist vihjeid ka hinnaklass. Odavamad toidud, mida müüakse näiteks supermarketites, koosnevad suuremas osas teraviljadest (sellest ka odavam hind), sealjuures valku on neis vähe ja lõhna-maitseaineid palju, et loom isuga sööks. Kuna koerte, aga eriti kasside, seedimine ei talu suuri koguseid lihtsüsivesikuid, võivad suure teraviljasisalduse ja madala kvaliteediga poetoidud loomadele terviseprobleeme põhjustada. Kuivtoidukottides võib valede säilitustingimuste korral olla tolmulesti või hallituseoseid, mida pole näha ega tunda, kuid mis võivad loomal esile kustuda ülitundlikkusreaktsiooni. Omanik võib selle tulemusena arvata, et loomal on toiduallergia.

Tänapäeval moediagnoosiks saanud teraviljatalumatust esineb tegelikkuses väga vähestel loomadel, kuid kuna inimeste hulgas on viimasel ajal hakatud igasugu terviseprobleeme teraviljadega (gluteeniga) seostama, on ka loomatoidu valmistajad hakanud teraviljavabasid tooteid pakkuma. Antud toodete reaalne mõju looma tervisele vajab aga edasist uurimist. Kassid ei kipu väga palju vett jooma ja seetõttu võib ainult kuivtoidul olev kass saada liiga vähe vedelikku.

Toortoidu põhimõtted

Lemmikloomadele toortoidu söötmine muutub järjest populaarsemaks. Omanikud tahavad oma lemmikutele pakkuda võimalikult kvaliteetset ja looduslähedast sööta, mõnikord soovitakse vältida kuumtöötlemist või lisaaineid ning seetõttu pöördutakse toortoitluse poole.

Toortoidu dieet põhineb evolutsiooniliselt väljakujunenud toitumisharjumustel, kasside-koerte metsikud eellased said ju ainult toorest toitu. Toortoitumise pooldajad arvavad, et mida rohkem töödeldud toitu loom saab, seda rohkem esineb terviseprobleeme. Menüü koosneb värskest toorest lihast (mitte ainult lihased, vaid ka siseelundid, kondid), juurviljadest, kuid peab lisama probiootikume, vitamiine, rasvhappeid, vetikaid jm. taimi.

Menüüst jäetakse välja töödeldud toiduained ja teraviljad. Siinjuures on eriti oluline rõhutada, et toortoitlus ei ole loomale ainult liha söötmine, näiteks andes kassile ainult kanafileed või kalafileed, tekib loomal kindlasti toitainetest puudus ja tervisehädad ei jää samuti tulemata. Isegi mitmekesise menüüga on keeruline saavutada täisväärtuslikkus ja tasakaalustatus igaks toidukorraks. Sageli sihitakse täisväärtuslikkust nädala lõikes. Ka poes müüdavad pakendatud toortoiduportsjonid ei ole enamasti täisväärtuslikud, vaid vajavad kombineerimist muude lisanditega.

Toortoidu ohud

Toortoitu on muust kommertsiaalsest toidust keerulisem hoiustada, selle säilimisaeg on lühem ja säilitamistingimused teised. Juba üles sulatatud toitu ei tohi uuesti külmutada, vaid tuleb kiiresti ära tarbida. Toortoidus sisalduvad toored kondid võivad põhjustada hambamurde, söögitoru ja sooltrakti obstruktsiooni või mulgustumist. Kuumtöödeldud konte ei tohi kindlasti mitte kunagi koerale ega kassile anda!

Euroopa Liidus peavad loomsed kõrvalsaadused vastama teatud hügieeninõuetele, kuid arvestades, et toortoit on kuumtöötlemata, ei saa toiduohutust tagada. On tehtud mitmeid teaduslikke uuringuid, kus toortoidust on leitud haigestumist põhjustada võivaid baktereid ja parasiite (Salmonella, Escherichia, Listeria, Campylobacter, Clostridium, Mycobacterium, Cryptosporidium, Sarcocystis, Toxoplasma). Bakterite hulgad on muret tekitavalt suured, toitudes esineb baktereid ja tüvesid, mis on ohtlikud nii loomadele kui inimestele ning leitakse ka antibiootikudele resistentseid baktertüvesid. Näiteks Salmonella bakteritega saastatus on toortoitude proovides üpris sage ning bakter ei hävi toidunõudes tavalise pesemise käigus.

Hiljuti uurisid teadlased Saksamaalt ja Šveitsist pärit levinumaid kommertsiaalseid toortoite ning leidsid ligi 3/4 proovidest enterobaktereid rohkem kui ohutuks peetakse. Eriti murettekitav oli antibiootikumiresistentsete bakterite leid 63% proovidest. Samuti leiti Salmonella bakterit, mis põhjustab soolepõletikku nii loomadel kui inimestel ning kandub loomadelt ka inimestele ning on eriti ohtlik kodus olevatele lastele, vanuritele ja rasedatele.

Toortoidu andmist loomale peetakse loomaarstide ja toitumisspetsialistide poolt üldiselt ohtlikumaks kui kommertstoitude andmist. Leitakse, et toortoidu söötmisega kaasnevad riskid ei kaalu üles potentsiaalset kasu, mida toortoitlus pakkuda võib. Tegu ei ole toidutootjate lobitööga, vaid teaduslikel uuringutel põhineva ekspertarvamusega. Toortoidu eeliseid on teaduslikult vähe uuritud ja hetkel ei ole kasulikkus võrreldes kommertstoitudega tõestatud. Küll on aga uuritud toortoidust tulenevaid ohte, mis puudutavad lisaks lemmikloomale ka teda ümbritsevaid inimesi. Eriti suurt ohtu kujutavad toidupatogeenid lastele, vanuritele ja rasedatele. Toortoidu ja kodutoidu täisväärtusliku ja tasakaalus menüü koostamine on väga keeruline. Ideaalis peaks menüü koostama vastava hariduse saanud veterinaartoitumisspetsialist, selliseid spetsialiste aga Eestis ei leidu. Kuid isegi vastava hariduse saanud spetsialistide koostatud menüüd ei pruugi olla täiesti täisväärtuslikud nagu on näidanud viimased uuringud.

Toitumisvajadused on igal loomal erinevad ja toidu valikul tuleb looma eripäradega arvestada. Ei saa öelda, et üks või teine toit on täiesti vale. Nii krõbin, konserv kui toortoit võivad osadele loomadele sobida, teistele aga mitte. Igal juhul tuleb tähelepanu pöörata toidu kvaliteedile. Loomaarstide enamus ei saa teadusele põhinedes toortoitlust täiesti heaks kiita, kuid omanik peaks tugeva soovi korral siiski oma loomaarstiga selles osas konsulteerima. Toortoitlust valides peab omanik olema teadlik suurenenud ohust oma lemmiku ja teda ümbritsevate inimeste tervisele.

Toortoidu menüü soovitused

Toortoidu menüü soovitused koerale: 60% lihaga kondid (purustatud, jahvatatud), 15% juurvilju, 10% rupskeid, 5% puuvilju, muud lisandid

Näidismenüü täiskasvanud koerale:

Esmaspäev: hommik toored liharikkad kondid (kanatiivad, kanakaelad), õhtu jahvatatud veiseliha, juurviljad, kalamaksaõli, lõheõli, munad, vetikad

Teisipäev: hommik toored liharikkad kondid (lambaribid, lambakael), õhtu hakitud maks, juurviljad, lõheõli, lutsern, E-vitamiin

Kolmapäev: hommik suur närimiskont (mida ei saa alla neelata) ja kanatiivad, õhtu toored liharikkad kondid

Neljapäev: hommik toored liharikkad kondid (lamba- või seakael, härjasaba), õhtu konservkala juurviljaga, lõheõli, E-vitamiin, lutsern

Reede: hommik toored liharikkad kondid, õhtu jahvatatud veiseliha purustatud südametega, linaseemned, kalamaksaõli, lõheõli, E-vitamiin

Laupäev: suur närimiskont ja kanatiivad/seljad/kaelad, õhtu jahvatatud kalkuniliha, juurviljad, lõheõli, kalamaksaõli, muna, E-vitamiin

Pühapäev: hommik toored liharikkad kondid, õhtu jahvatatud veiseliha, hakitud neerud, juurviljad, puuviljad, kurgirohuõli, E-vitamiin

Näidismenüü täiskasvanud kassile:

hakitud liha (kana, veis, siga, lammas, kalkun vms.) koos organitega, lisada jahvatatud konte ja juurvilju, 1 muna. Lisada rasvhappeid, vitamiine, tauriini jt aminohappeid.Purustada toiduained, pakendada ja sügavkülmutada. Serveerimiseks soojendada.