Pärnu varjupaiga tulevik on veel lahtine: 11 soojakut on paigaldatud annetuste toel, mõnda hoiab ainult värv koos, vesi on vaid kolmes


Pärnu varjupaiga tulevik on veel lahtine: 11 soojakut on paigaldatud annetuste toel, mõnda hoiab ainult värv koos, vesi on vaid kolmes
Pärnu loomade varjupaiga seisukordFoto: Varjupaikade MTÜ

Varjupaikade MTÜ Pärnu loomade varjupaiga seisukord on täbar. "Et üldse oleks koht, kus loomi pidada, siis annetuste toel on sinna paigaldatud erinevaid soojakuid ja aedikuid. Töötingimused on aga kaugel sellest, mis peaks olema," sõnab Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi.


Pärnu loomade varjupaiga lugu sai alguse juba 12 aastat tagasi, ka täna on Varjupaikade MTÜ Pärnu linnale teenusepakkujaks, seda riigihanke lepingu alusel. Teised Pärnumaa omavalitsused on sõlminud omakorda Pärnu linnaga lepingu, mis määrab ära, et ka nende loomad jõuavad Varjupaikade MTÜ hoole alla. Linn on Varjupaikade MTÜ-le andnud kasutamiseks maa-ala, kus Pärnu loomade varjupaik hetkel asub.

Omavalitsused tasuvad varjupaigale looma pidamise esimese 14 päeva eest ja linn tasub varjupaiga kommunaalkulud. See on aeg, mil leitud loom endist omanikku ootab. 15. päevast alates aga kaetakse looma ülalpidamiskulud annetuste abiga. Keskmiselt suudame loomale uue kodu leida 90 päevaga," sõnab Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi.

Et üldse oleks koht, kus loomi pidada, siis hakati annetuste toel sellele maa-alale paigaldama erinevaid soojakuid ja aedikuid. 2007. aastal tehti varjupaiga ehitamiseks ka projekt, kuid sellest ei saanud asja. "Vist on isegi hea, et sellist hoonet tookord valmis ei ehitatud, sest see kogemus, milline funktsionaalne lahendus üldse sobiks, oli olematu," sõnab Matsi. Kasside osa oli Matsi sõnul tolles projektis praktiliselt lahendamata, kuid just kasse tuleb varjupaika kordades rohkem kui koeri. Näiteks 2018. aasta jooksul jõudis Pärnu varjupaika 665 kassi ja 156 koera.

Seotud lood:

Praegu toimetab Pärnu varjupaik soojakutes, mida on kokku 11. Kahjuks on osad neist kehva seisukorra tõttu kasutamiskõlbmatud. "Mõnda soojakut hoiab ainult värv koos ja vesi on olemas vaid kolmes, teistesse peame selle ämbritega tassima" kommenteerib Anneli Pärnu varjupaiga täbarat olukorda. Sõna otseses mõttes köetakse seal ilma, sest talvel loomad külmetavad ja hoolimata sellest, et radiaatorid on pidevalt kuumad, jäätub Anneli sõnul isegi loomade joogivesi põrandal olevates kaussides ära. Murekohaks on ka veterinaari soojak ja koertemaja, mis talvel ilma veeta jäävad, sest torud külmuvad lihtsalt ära.

Pärnu loomade varjupaik Foto: Varjupaikade MTÜ

Olgugi, et Varjupaikade MTÜ annab endast parima, et tagada loomade elukvaliteet, siis on sellistes tingimustes loomade tervise eest väga raske hoolt kanda. "Et nende immuunsüsteem vastu peaks, et meil oleks koht, kus saaks haigeid loomi ravida ja et haigused edasi ei leviks, selleks on meil vaja korralikke tingimusi. Hetkeline olukord ei taga aga ka töötajatele tänapäevaseid töötingimusi, tööinspektsioon aga vaatab meid kui iga tavalist asutust," kommenteerib Anneli hetkeolukorda, "kõik see on meile füüsiliselt ja emotsionaalselt väga kurnav." See ajutine lahendus on kestnud nüüd juba 12 aastat.

Varjupaik ei ole pelgalt koht, kus loomi ajutiselt majutatakse. Tegemist on ka sotsiaalse asutusega.

Varjupaik ei ole pelgalt koht, kus loomi ajutiselt majutatakse. Tegemist on ka sotsiaalse asutusega. "Meil käivad külastajad ja lastegrupid, meilt saadakse esmased juhtnöörid looma pidamise kohta, ka pered tulevad jutuga, et soovivad oma lapsele loomi näidata," kommenteerib Matsi. Igapäevaselt puutub varjupaik kokku ka sotsiaalsete probleemidega, mille tagajärjel on loom omanikust ilma jäänud. Omaniku surm, ootamatu haigestumine, lapsel avaldunud allergia - need on vaid osad muredest, mida varjupaik lahendama peab.

Loe veel

Pärnu varjupaik alustas oma tööd 12 aastat tagasi. Kõik need aastad on asutus toimetanud ajutistes ruumides. "Kogu selle 12 aasta jooksul oleme vaevelnud kehvades tingimustes ja oodanud, lootnud, et ehitataks korralik hoone," räägib Matsi murest. Eelmise aasta suvel, kui pärnakaid kutsuti üles tegema ettepanekuid Pärnu linna arengukavasse, siis leidis ka Varjupaikade MTÜ, et on aeg häält teha. Anneli Matsi usub, et asjale on kaasa aidanud ka haldusreform ja Pärnumaa Omavalitsuste Liit.

Varjupaiga ehitamiseks tehakse uus projekt, sest olemasolev ei vasta tänapäevastele nõuetele.

Möödunud suvel, kui uuenduskuuri mõtted hoo sisse said, tegi varjupaik ka kampaania, juhtides tähelepanu asutuse õnnetule seisukorrale. Eesmärgiks sai, et Pärnu linna arengukavasse, mis on koostatud aastani 2035, mahuks sisse ka uue loomade varjupaiga ehitamine. "Meie postitus jõudis 89 000 inimeseni ja vaid 10 päeva jooksul saime juba 1500 toetavat kommentaari," meenutab Matsi inimeste reaktsiooni, "tegin ka sellekohase ettepaneku arengukavasse ja osalesin avalikul arengukava arutelul." Ilmselt oli just suur toetajaskond ja teema teravus see põhjus, miks uue varjupaiga ehitamine kiirelt ka arengukavasse sisse kirjutati.

2007. aastal valmis tehtud projekt on aga moraalselt vananenud ja ei vasta seadustele, mis sätestavad hulkuvate- ja lemmikloomade pidamistingimusi, samuti ei vasta see töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Varjupaiga ehitamiseks tehakse uus projekt. Alustatakse lähteülesande koostamisest ja määratakse ära, milliseid funktsioone varjupaik kannab ning milline üks kaasaegne varjupaik olema peab. Pärnu varjupaiga projekteerimiseks on käesoleva aasta eelarves raha ette nähtud. "Sel aastal tahetakse projekteerida ja järgmisel aastal alustada ehitamisega. Kõige positiivsema plaani järgi saab uus varjupaik valmis 2020. aasta lõpuks, usk ja lootus kaovad ju viimasena," sõnab Matsi.

Foto: Varjupaikade MTÜ

Nüüd on Pärnu varjupaiga saatus rohkem poliitikute ja omavalitsuste laual, sest neilt tuleb lõplik ehitamise otsus. "Hetkel veavad asja Pärnu linna volikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Indrek Klaassen. Varjupaikade MTÜ ise ei ehita, meie oleme nõu ja jõuga abis ja saame oma 12-aastase kogemuspagasi pealt teadmisi jagada. Anname endast parima, et see tuleks hea asi, see, kes edaspidi varjupaika opereerima hakkab, selgub ilmselt läbi riigihanke," sõnab Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi lõpetuseks.