Politsei kutsub üles: kui märkad hooleta jäänud lemmikut, tule meile appi ja anna sellest kohe teada!
Hiljutine jahmatav lugu peo käigus kortermaja aknast alla visatud koerast ajendas loomavastaseid kuritegusid lähemalt uurima. Küsisime politsei-ja piirivalveameti (PPA) ja Eesti Loomakaitse seltsi (ELS) käest, kuidas on loomavastased väärteod ajas muutunud, kas olukord on aastatega paranenud ja loomapidamiskultuur Eestis tõusuteel.
PPA pressiesindaja Leana Loide sõnul näitab statistika, et registreeritud kuritegude arv on viimaste aastate lõikes kahanenud. "Kui 2016. aastal registreeriti Eestis 51 looma julma kohtlemist (KarS § 264), siis 2017. aastal registreeriti kuritegusid 37 ning möödunud aastal 38. Käesoleval aastal (13. veebruari seisuga) on registreeritud kolm loomade vastu toime pandud kuritegu. Peamiselt on tegu koerte ja kasside väärkohtlemisega, aga on ette tulnud ka lindude või väiksemate koduloomade (näriliste) väärkohtlemisi, mille kohta menetlust on alustatud," sõnab Loide.
Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liikme Geit Karurahu sõnul saabus neile eelmisel aastal lausa 3033 teadet, millest suurem osa olid seotud loomade väärkohtlemisega. "Seesugustest juhtumitest teatati keskmiselt 33 korda kuus," sõnab Karurahu, kuid toob ka välja, et väärkohtlemised ei tähenda ainuüksi loomade vastu suunatud otsest vägivalda vaid loomakaitsesse jõudvatest teadetest puudutab enamik just loomade pidamistingimusi.
"Näiteks puudub loomal korralik kuut, tema karv on pulstunud ja must, kassi lastakse hulkuma, koera hoitakse kinni lühikese keti otsas või pikalt kitsal alal, näiteks rõdul. Sellised rikkumised on ohuks looma füüsilisele kui ka vaimsele tervisele," toob Karurahu välja peamised mured, millega selts igapäevaselt tegeleb. Kui üldist pilti vaadata, ei ole Karurahu sõnul aastate lõikes suuri erinevusi märgata. Ka juhtumeid, millega selts tegeleb on aastast aastasse enam-vähem ikka samapalju. Karurahu sõnul on pigem märgata, et inimesed on loomade suhtes tähelepanelikumaks muutunud ja teavad, kuhu probleemi korral pöörduda.
Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla märgib, et tegelikult on ka neil loomadega seotud väljakutseid rohkem. Jahmatav on see, et ka loomade kohta saab politsei kõnesid pea igapäevaselt, kuid enamjaolt ei peitu nende väljakutsete taga siiski väärkohtlemise juhtumid, vaid pigem hulkuma pääsenud koerad, kes kohalikele elanikele muret tekitavad. "Tihti saavad politseinikud väljakutse seoses sellega, et asulas jookseb ringi agressiivne ära eksinud koer. Sellistel puhkudel üritavad politseinikud koera omaniku välja selgitada või kutsuvad talle järgi varjupaiga töötajad, et koer ei ohustaks iseennast ega inimesi," sõnab Joel Alla.
Need, kes väärkohtlemise ohvriks satuvad on aga tihti just koduloomad, kelle eest inimesed enam ei hoolitse ja see on Alla sõnul murettekitav. "Inimene on omale lemmiku võtnud, kuid ei ole valmis tema eest hoolitsema. Nii jäetakse loomad söögi või joogita või neid lüüakse. Hullematel juhtudel on loomad ka maha jäetud," räägib Alla ja meenutab 2017. aasta suvel saadud jahmatavat teadet. "2017. aasta suvel teatati poltiseile, et Narvas leiti prügikastikonteinerist elus seotud käppadega koer. Kahjuks ei õnnestunud menetluse käigus välja selgitada, kes looma hülgas." Alla toonitab, et looma ei tohi uisapäisa võtta. "Inimesel, kes ei ole valmis looma eest hoolitsema ja seda suurt kohustust kandma, ei tasu endale üldse looma võtta. Ta peab aru saama, et loom ei ole mänguasi, kelle võib kõrvale panna," sõnab Alla.
ELS-i juhatuse liikme Geit Karurahu sõnul ei ole ka neil kõik juhtumid seotud otsese looma vastu suunatud vägivallaga, vaid kõige rohkem jõuab nendeni teateid just loomade pidamistingimuste rikkumistest ja nende seas ei ole ainult lemmikloomad. "Kui julmematest juhtumitest rääkida, siis endiselt tuleb palju teateid loomapoegade uputamisest või muul moel tapmisest," sõnab Karurahu. Loomapoegade tapmine on karistatav ning soovimatute järglaste tulekut on äärmiselt lihtne vältida looma steriliseerides või kastreerides. Karurahu sõnul puutub selts kokku ka avalikus kohas looma vastu suunatud vägivallaga. Näiteks saavad nad teateid looma avalikult löömise või lausa peksmise kohta. "Need on sageli koerad, keda omanikud ei ole suutnud korralikult käituma õpetada ja selleks, et looma avalikus ruumis korrale kutsuda, kasutatakse vägivalda. Inimesed ei taha mõista, et halvaga ja karistustega looma ei õpetata, vaid sellega rikutakse omavahelisi suhteid ja selline teguviis on ka karistatav," sõnab Karurahu.
ELS-il on olemas ka eraldi infoliin, kuhu saab abivajavatest loomadest teatada või edastada kaebused väärkoheldud looma kohta. Sellelt infoliinilt saab küsida ka loomadega seotud nõu. "ELS tegeleb nõustamise ja erinevate juhtumite lahendamisega igapäevaselt, samuti korraldame ka iga-aastaseid teavituskampaaniaid," sõnab Karurahu.
Abivajavatest loomadest teatatakse aina enam ja PPA ning ELS on ühisel seisukohal, et inimesed on loomade suhtes muutunud aina tähelepanelikumaks ja aastast aastasse ka teadlikumaks. "Näiteks pöördus möödunud aasta oktoobris Rakvere politseijaoskonda 14-aastane poiss, kes märkas, et tema naabri koer lonkab ja niutsub valust. Poiss koos isaga viisid koera loomakliinikusse, kus ta sai ravi. Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust. Justiitsministeerium tunnustas poissi kodanikujulguse aumärgiga," märgib Alla. Ta toonitab, et looma hooleta jätmine ja julm kohtlemine on karistatav. "Kutsume kõrvalisi inimesi ka üles märkama ja ohus loomadest kindlasti teada andma," lisab Alla.
Siiski on ka murekohti, millega tuleb veel tegeleda. Karurahu toob välja, et peamine probleem on Eestis kahjuks see, et "paljude juhtumite puhul on väga keeruline tuvastada teo toimepanijat". "Kuna Eestis puudub üleriigiline kohutus oma lemmikloom kiibistada ja registreerida, siis on väga raske tuvastada looma hülgajat või halvemal juhul tapjat," sõnab ta.
"Aastaid tagasi teavitati meid Lasnamäel tühermaal ülesse poodud koerast. Koeral puudus registreeritud kiip, mis tähendas, et teo toimepanija tuvastamisel jäi vaid loota pealtnägijatele. Kutsusime ka pressiteates inimesi üles meid ja politseid teavitama, kui koer ära tuntakse. Kui õigesti mäletame, siis lõpuks lõpetati juhtumi uurimine tulemusteta," toob Karurahu ühe näite.
"Loomulikult peab ka tunnistama, et mõnikord ei ole loomadega seotud juhtumid prioriteetsed, mille tõttu ei panda uurimisele nii palju rõhku kui võiks. Kuid mida rohkemate inimeste õigustunnet seesugused kuriteod riivavad, seda suurem on tõenäosus, et juhtumi uurimist võetakse tõsiselt," lisab ta.
