Suurekasvuliste loomaliikide esindajad nagu elevandid ja vaalad elavad metsikus looduses palju kauem, kui pisikesed loomad, näiteks põldhiired. On arusaadav, et suurtel loomadel on ka vähem looduslikke vaenlasi ning nad ei pidanud elama pidevas valmisolekus jooksma pista. Selle arvelt sai nende organism vajalikke ressursse kokku hoida ning neil on arenenud ka tugevam immuunsüsteem.

Väikesed loomad, kellel on pidev oht saagiks langeda, peavad aga elama pidevas vaenlase hirmus, olema alati kärmed, kiirest toitu leidma, järglasi sünnitama ja niimoodi oma elu ära elama. Seetõttu põleb nende organism ka kiiremini läbi.

Kuid kasside ja koerte kohta kehtib see teooria justkui ümberpöördult. Keskmiselt elavad koerad umbes 12 aastat, kassid seevastu 15 aastat. Miks see nii on?

Teadlaste sõnul suutsid kasside eelkäijad osavamalt end kiskjate saagiks langemise ohu eest kaitsta kui koerte eellased ning seetõttu on evolutsioon kinkinud neile tugevama ja vastupidavama organismi — nende eellased said investeerida ressursse tervema keha jaoks.

Kui aga koertest rääkida, siis huvitaval kombel on väiksekasvuliste koerte eluiga pikem, kui nende suurematel liigikaaslastel. Teadlased toovadki välja, et koerte eluiga mõjutab ka nende kasv ning näiteks puhtatõulised koerad, kes kiirelt kasvu koguvad, kaotavad sellega hoopis eluaastaid, sest neil on ka rohkem tervisega seotud probleeme.

Tasub aga teada, et seoses inimese eluea pikenemisega on pikenenud ka lemmikloomade eluiga. Tänapäeval saab loomadele osta spetsiaalset tervislikku toitu ning tunduvalt on tõusnud ka veterinaarmeditsiini kvaliteet. Siiski on inimese hoolitsusel loomade eest väga suur roll, sest näiteks metsikult elavate kasside eluiga jääb vaid 2-3 eluaasta piiresse.