Proua Rebane, kes Valga varjupaigas kodu ootab, püüti kinni 18. aprillil kohalike külaelanike abiga. Teade hulkuvast ja viga saanud koerast jõudis Valga varjupaigani vaid mõni päev varem, sest elanikud olid kahe väikese kutsikaga ringi luusiva koeraema saatuse pärast mures.

Külarahval õnnestus kutsikad omade jõududega kinni püüda ja neile leiti ka hea kodu. Varjupaika kutsikad ei jõudnudki. Kutsikate ema aga oli väga arglik ja end tookord niisama kätte ei andnud. Kuna koerale ei andnud tema tühi kõht siiski rahu, tiirles ta peamiselt vaid ühe talu ümber. Sealt varjupaik koera hiljem püügilõksu abiga kinni püüdiski.

Kevadel varjupaika jõudnud Proua Rebane oli esialgu pelglik, kuid mõistes, et mitte keegi ei soovi talle liiga, harjus ta uue elukohaga kiiresti. Vaid mõne päevaga sirgus ebakindlast koerast sõbralik ja seltsiv lemmik, kes Valga varjupaiga juhatajal Helle Rajal pidevalt kergel sammul sabas kepsles ja end probleemideta kammida ning pesta lubas.

Proua Rebase minevikku katab aga saladuseloor ja tema endise elu kohta ei oska keegi midagi täpset öelda, sest omanik oma koerale järele ei tulnud. Võib arvata, et tema elu on olnud keeruline ja täis mitmeid katsumusi. Koera välimust ja tervislikku seisundit hinnates võib oletada, et Proua Rebane on oma elu jooksul toonud ilmale mitmeid pesakondi.

Ta on eakas emane koer, kes oma kasvult jääb allapõlve mõõtu. Hoolimata tagajala vigastusest ja katsumusterohkest minevikust on siiski tegemist väga armsa ja rõõmsameelse koerakesega, kes ei ole sugugi inimestesse usku kaotanud. Vastupidi, ta on siiras ja õnnelik loom, kelle ainus soov on olla inimese suur sõber ja tal pidevalt uudishimulikult sabas kepsutada.

Proua Rebane steriliseeriti maikuus Valga loomakliinikus. Operatsiooni käigus eemaldati ka piimanäärmekasvaja, kuid jalavigastust arstide sõnul enam ravida ei õnnestu. Tegemist on kõõluse vigastusega, mis on vähemalt aasta aega vana. Kui koer oleks koheselt abi saanud, oleks loomaarsti sõnul kerge operatsiooniga saanud jala ka terveks ravida. Kahjuks koer aga tol hetkel arsti juurde ei jõudnud.

Sellest väikesest vigastusest Proua Rebane end loomulikult heidutada ei lase, küll aga on seda teinud paljud kodupakkujad, kes eakamast koerast loobunud on. Proua Rebane ootab endiselt lootusrikkalt Valga varjupaigas seda oma inimest ja loodab, et ehk leidub ka tema jaoks keegi. Hoolimata sellest, et see väike vigastus Proua Rebasele endale karvavõrdki korda ei lähe, valu ei tee ning igapäevaelu ei häiri, tundub, et see häirib siiski paljusid inimesi. Loodame, et leidub ikkagi ka loomasõber, kes suudab sellest vigastusest mööda vaadata, sest vapper ja vahva, umbkaudu 10-aastane Proua Rebane ootab Valga varjupaigas seda heatahtlikku inimest, kes ka temale uue võimaluse annaks!

Täpsemat informatsiooni Proua Rebase käekäigu kohta saad küsida Valga varjupaigast meiliaadressil valga@varjupaik.ee. Kui Sina aga kodu pakkuda ei saa, siis ehk saab seda teha mõni Sinu sõber? Igal juhul ootab Proua Rebane lootusrikkalt varjupaigas omale kodu!