"Muutsime komisjoni ettepanekut, arvestades eelkõige inuittide ja teiste põlisrahvaste õigusega enesemääratlusele," lausus raportöör Cristian-Silviu Bușoi esmaspäeval istungitesaalis toimunud arutelul.

Teisipäeval kinnituse saanud muudatuste alusel lubatakse inuittidel ehk lääneeskimotel Euroopa Liidus müüa hülgetooteid vaid juhul, kui püügimeetodid arvestavad loomade heaoluga, on osa traditsioonilisest eluviisist ja täidavad elatise teenimise eesmärki.

Komisjoni ettepaneku alusel tehakse aga lõpp teisele erandile, mis lubas Euroopa Liitu importida kalavarude säästva majandamise eesmärgil kütitud hüljeste saadusi.

Muudatuste jõustumise osas on parlamendil ja liikmesriikidel olemas esmane kokkuleppe.

Teavitamine ja hinnang

Saadikute nõudmisel peab Euroopa Komisjon teavitama nii avalikkust kui tollitöötajaid uutest reeglitest ja põlisrahvastele kehtivast erandist. Euroopa Parlamendi hinnangul aitaks see võidelda laialt levinud negatiivse suhtumisega inuittide hülgeküttimisse.

Lisaks peab komisjon 2019. aasta lõpuks koostama aruande uute reeglite rakendamisest, seisab täiskogul hääletuse läbinud raportis.

Vaidlus WTOs

Euroopa Liit keelustas hülgetoodetega kauplemise 2010. aastast. Keeld kehtib näiteks hülgenahast mantlitele, käpikutele ja kottidele, samuti hülgelihale.

Samas tegi Euroopa Liit toona kaks erandit. Turule lubati tooted, mis on saadud põlisrahvaste traditsioonilise hülgejahi tulemusel ning tooted, mis on saadud väiksemahulise ja kalavarude majandamise eesmärgil peetud küttimise tulemusel.

Keelu vaidlustasid Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) Kanada ja Norra. Juunis 2014 langetas WTO otsuse, mille järgi on keeld põhjendatud loomade heaoluga seotud moraalsetel kaalutlustel. Samas nõudis kaubandusorganisatsioon muudatusi kahe erandi osas. Seepeale esitas Euroopa Komisjon veebruaris 2015 ettepaneku kehtivate reeglite ülevaatamiseks.

Uued reeglid vajavad jõustumiseks veel ametlikku heakskiitu Euroopa Liidu Nõukogust. Hülgetoodetega kauplemise uued piirangud rakenduvad 18. oktoobrist 2015.