Robi juhtum: Tallinna Loomade Hoiupaik teenis ära vabatahtlike kassipäästjate raevu
Loomi asuti päästma 2-3 kaupa, osadele leiti Pesaleidja MTÜ abiga ajutised hoiukodud. Lootus nad kõik päästa aga luhtus, kui ühel hetkel sekkus päästeoperatsiooni Tallinna Loomade Hoiupaik ja viis ära kassid, keda neil õnnestus kätte saada. Nende seas oli ka Robi - 8-kuune terve ja täies elujõus kass.
Kasside Turvakodu vabatahtlik Hanna Ild luges Robi kohta Facebookis, kus 3. märtsi õhtul ilmus teave kassist, keda hoiupaiga juhataja Larissa Kozõreva oli keeldunud välja andmast ning kelle ooteaeg karantiiniruumis pidi järgmisel päeval täis saama. Surmavat mürgisüsti ootava kassi potentsiaalsetele soovijatele vastas hoiupaik, et loom on haige ja vajab täiendavat kontrolli, mistõttu ei kuulu väljastamisele.
Viimases hädas esitas Kasside Turvakodu järgmisel hommikul palve Tallinna Keskkonnaametile, et tehtaks ettekirjutus kassi turvakodule väljaandmiseks, sest seaduse järgi kuulub loom veel 14. hoiupäeval linnale. Hoiupaiga juhataja Larissa Kozõreva aga lepingupartneri (Keskkonnaameti) nõuet ei täitnud.
"Kui üks Robi õdedest pandi hoiupaigas 3. märtsil magama, olime kindlad, et meil ei õnnestu ka Robit päästa. Imekombel Robi 4. märtsil siiski väljastati, kuid mitte Kasside Turvakodu MTÜ-le, vaid eraisikule," selgitas Ild. "Pidime kassi kohe ravile toimetama, sest Robis, kelle me hoiupaigast ära tõime, oli raske ära tunda looma, kes veel enne kinnipüüdmist lasi endale õues pai teha, silmad ootusärevalt säramas. Robi, kellest tehti pildid vaid loetud päevad enne Hoiupaika sattumist, oli terve ja krapsakas, noor ja eluõuline väike kass."
Lemmikloom.ee toimetuse järelepärimisele vastas Haabersti Vetkeskuse loomaarst Olga Aldžanova, et Robil oli kliinikusse saabudes tugev vedelikupuudus ja tema maksanäitajad viitasid eluohtlikule seisundile. Herpesviirus oli ummistanud Robi hingamisteed ning kass ei söönud iseseisvalt. Röntgenläbivaatus näitas vedelikku rindkeres ning esialgu kahtlustasid veterinaarid kopsuturset, mis on paljudel juhtudel fataalne.
"Vaba vedelik rinnaõõnes võib näidata maksatüsistust ja vedelik võis vere kaudu rinnaõõnde sattuda," selgitas Aldžanova. "Alustasime kohe agressiivset ravi: kolm nädalat sai Robi antibiootikumiravi, vedelikku ning teda sundtoideti, sest ise ta süüa ei suutnud."
Aldžanova lisas, et tõenäoliselt oli kassi väga halb tervislik seisund tingitud stressist, mis võis tekkida looma eraldamisel harjumuspärasest keskkonnast ja paigutamisest võõraid kasse täis ruumi. Tõenäoliselt oli tal hoiupaigas lähikokkupuude haigete kassidega, sest terve välimusega õuekassidel selliseid terviseprobleeme ei esine.
Hoiupaiga praegune tegevus on loomavaenulik
Hanna Ildi sõnul jääb Robi elama, kuid probeem on palju sügavam, kui pealtnäha paistab. ''Miks aastast aastasse püsib loomade püüdmise statistika sama – aastas püütakse keskmiselt 2220 kassi, kellest umbes 1850 hukatakse. Kuid need numbrid kajastavad ainult Tallinna statistikat. Hoiupaik teenindab lisaks veel 30 lähivalda – ehk siis võime vaid oletada, kui palju hingesid igapäevaselt seal majas oma eluga hüvasti jätavad," on Ild hoiupaiga tegevusest šokeeritud.
''Kui statistika on aastaid sama, siis miks ei muudeta süsteemi?'' küsib Ild. ''Süsteem ei toimi, kui need arvud ei ole muutunud. Kui suurem osa kasse hukatakse hoiupaigas või surevad sealsete haiguste ja viiruste tagajärjel, siis milleks selline piinarikas surm? Samahästi võiks siis juba kohe tänaval surmasüsti teha?''
Ild märgib, et Euroopa riikides kasutatakse kodutute kasside probleemi lahendamisel trap, neutralize, release-süsteemi. See tähendab, et kinnipüütud kodutud kassid kastreeritakse või steriliseeritakse ning lastakse taas vabadusse. “Kolooniad elavad tavaliselt ühes piirkonnas ning eelkõige seal, kus neid toidetakse. Juhul, kui toitja kaob, vahtetab elupiirkonda ka koloonia."
"Selliselt toimides kassikoloonia ei paljune edasi ja sajad järgmised järglased, keda kinni püüda, jäävad sündimata. Samas piirkonnas elutsev kasside kooslus hoiab ümbruskonna rottidest puhtana, tänaval sündinud loomad ei tule ka inimeste ja laste ligi haigusi levitama. Meie järjest leebemaks muutuvad talved aitavad kolooniatel ka külmakraadid üle elada ja kokkuvõttes - olgu see lõpp siis juba looduslik valik, mitte kellegi tapatöö tagajärg,’' selgitab Ild ja lisab, et kuigi Eestis seadus hetkel kasside arvukuse piiramist sellisel viisil ette ei näe, oleks seadusemuudatuste sisseviimisel 4-5 aasta jooksul kodutute kasside arv poole väiksem.
Lemmikloom. ee toimetus püüdis tööpäeva jooksul saada kommentaaride saamiseks kontakti ka Tallinna Loomade Hoiupaiga juhataja, Larissa Kozõrevaga, kes telefonikõnedele aga ei vastanud.
